Linnavalitsus andis oma viimasel istungil 24 Tallinna koolile loa avada järgmisel õppeaastal alla 60 õpilasega gümnaasiumiastme kümnendad klassid.
Tallinn jätkab alamõõduliste gümnaasiumite pidamist
4. märts 2014, 07:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi sõnul lisanduvad neile veel 19 gümnaasiumi, kus on kõik vajalikud nõuded täidetud ja mis seetõttu uute klasside avamiseks linnaisade luba ei vaja. Praegu tegutseb Tallinnas 50 linnale kuuluvat gümnaasiumi, nii et järgmisel aastal kümnendate klasside osas nende arv veidi väheneb.
Kond ütles, et Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021 kohaselt on gümnaasiumiastme jätkusuutlikkuse alampiiriks 60 õpilase vastuvõtt 10. klassi. «Ka linnavalituselt loa saanud koolid peavad arvestama, et ühes 10. klassis peab õppima vähemalt 30 õpilast,» kinnitas Kond.
Vastuseks küsimusele, miks selliseid lube üldse antakse selle asemel, et vähese õpilaste arvuga koolide gümnaasiumiosad ühendada, ütles Kond, et mitmed seni gümnaasiumina toiminud koolid korraldataksegi ümber põhikoolideks, samas võimaldab piisav arv gümnaasiume tagada soovijatele juurdepääsu üldkeskharidusele.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul pole selline käitumine keelatud, see polevat ka eriti mõistlik. Eriti sellises linnas, nagu Tallinn, kus gümnaasiumiikka jõudnud õpilastel ei ole probleemi liikuda linna piires kodust veidi kaugemale.
«Kui on nii palju erinevaid gümnaasiume, siis nende ülalpidamine läheb lihtsalt kulukaks, sest gümnaasium on ikka natuke tõsisem asi kui põhikool ja see nõuab natuke teistsuguseid õpetajaid ja natuke teistmoodi õpetamist. Ka majanduslikult on see väheke kallim,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
«Ka raha õpetajate palkadeks on määratud sellise arvestusega, et gümnaasiumiastmes on ikka piisavalt õpilasi, umbes 30 õpilast klassis. Nii saab riigi poolt antud rahaga gümnaasiumiastme põhilised kulud ära katta,» lisas ta.
«Koolide asutamine, pidamine ja ka sulgemine on kohaliku omavalitsuse püha ja jagamatu õigus ja kohustus. Riik ei saa selles suhtes mingeid ettekirjutusi teha. Kui Tallinn leiab, et tal on nii palju gümnaasiume vaja, siis nii ongi,» ütles Ladva.
Niisuguse käitumise tulemuseks on tema sõnul see, et Tallinna koolides on palju väikseid gümnaasiumiosasid ja nii ei piisagi riigi poolt antavast toetusest gümnaasiumiõpetajatele palga maksmiseks.