Tallinna linnavalitsus ei ole rahul oma lepingupartneri, loomade hoiupaiga tegevusega, kuid olukorra parandamine pole nii lihtne, kui esmapilgul tundub.
Tallinn on loomade hoiupaigaga lõhkise küna ees
1. märts 2014, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna igal pool kasutatakse nimetust Tallinna Loomade Hoiupaik, siis kõik arvavad, et see on Tallinna linna oma. Tegelikult on see Larssa Kozõreva MTÜ, kellega linn on riigihanke tulemusel sõlminud lepingu kasside ja koerte püüdmiseks, hoidmiseks ja vajadusel arstimiseks,» rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu.
2010. aastal toimunud riigihankele laekus kaks pakkumist, neist vastas nõuetele ainult üks – praeguse hoiupaiga operaatori oma. Nii maksabki linn hulkuvate loomadega seotud probleemide eest Kozõrva MTÜle Loomade Hoiupaik. Riigihanke tulemusena sõlmitud leping kehtib 2015. aasta lõpuni ja näiteks 2013. aastal olid kulutused selle teenuse tellimiseks 408 000 eurot.
Kohe esimesel lepinguaastal jäi hoiupaik vahele linnale esitatud võltsarvetega. 2011. aasta sügisel läbi viidud kontrolli tulemusena selgus, et keskkonnaamet on maksnud hoiupaigale veterinaarsete preparaatide eest 25 454 eurot tegelikust rohkem. Järgmise aasta kevadeks saadi rahaasjad omavahel klaariks, kuid otsene pettus ei pannud linnaametnikke hoiupaigaga lepingut lõpetama.
Põhjus oli väga proosaline. Nimelt tundub Kozõreva MTÜ olevat ainus, kes on võimeline nõutud mahus teenust osutama. «Praegu maksame talle 400 000 eurot aastas, aga kui me nüüd avalikkuse survel uue riigihanke korraldame, siis võib tulemuseks olla see, et ta on jälle ainus pakkuja ja küsib siis juba mitte 400 000, vaid 500 000 eurot aastas,» rääkis Sarapuu.
Loomadega seotud riigihange hõlmab nii koerte ja kasside püüdmist, hoidmist ja ravimist, kui ka loomakorjuste äravedu. Kui on kuskil mõni hobusekorjus, siis tuleb ka sellega toimida nii, nagu seadused ette näevad. Sarapuu kardab, et loomaarmastajate vabatahtliku töö ja juhuslike annetuste toel tegutsevad MTÜd ei pruugi selle kõigega hakkama saada.
Koerte ja kassidega tegelemiseks võiks teoreetiliselt ju eraldi hanked korraldada. «Kui kasside ja koertega tegelemise hanked lahku lüüa, siis võib hind linna jaoks kokku tunduvalt kallim tulla,» kinnitas keskkonnaameti juhataja kohusetäitja Relo Ligi. Linnaeelarve aga loomi ei hellita. 2014. aasta eelarvest taotles keskkonnamet raha linna oma hoiupaiga projekteerimiseks, kuid jäi ilma. Nüüd proovitakse uuesti õnne esimese lisaeelarvega.
Probleem on Sarapuu sõnul selles, et Tallinnas ja lähiümbruses on väga raske leida sellist kinnistut, kuhu saaks hoiupaiga rajada. Tallinncityle teadaolevalt võivad järgmised pakkujad vähemalt teoreetiliselt arvestada ka praeguse hoiupaiga ruumidega, sest need ei kuulu mitte Kozõrevale, vaid ühele välismaisele investeerimisfirmale. Ja viimane eelistaks kindlasti sellist rentnikku, kellel on ette näidata leping omavalitsusega.
Mida siis linn Kozõrevale ette heidab?
«Me oleme lasknud veterinaar- ja toiduametil seal järelevalvet teha ja nende hinnangul on kõik korras. Hoiupaiga esimene probleem pole mitte loomades, vaid inimestega suhtlemises. See, kuidas Kozõreva pani hiljuti internetti teate, et tulge ja viige need kassid siit ära, muidu tapan nad ära, on täiesti lubamatu,» kinnitas abilinnapea.
Teine probleem on Sarapuu sõnul see, et hoiupaiga tegevus on täiesti kontrollimatu. Nimelt maksab linn selle eest, et koeri ja kasse hoitaks ja ravitaks hoiupaigas 14 päeva ja selle aja eest inimestelt raha võtta ei tohiks. Kozõreva aga saadab pärimise peale meiliga väljavõtte väidetavast lepingust linnaga, kus on väga üldsõnaliselt öeldud, et lepingu «täitjal» on õigus tasu võtta.
Küsimusele, et kui palju siis koera- või kassiomanik oma looma hoidmise eest maksma peab, jätab ta lihtsalt vastamata. Sellele vastab aga üks anonüümne netikommentaator: ööpäevaks hoiupaika sattunud koera eest tuli maksta selline summa, nagu peni oleks Viru hotellis ööbinud.
Peamine probleem on aga kassidega. «Me ei saa olla rahul sellega, et omanikele tagastatakse vaid 4,52 protsenti kassidest,» lausus Sarapuu. Kasside osas käib sel aastal suurejooneline kiibistamiskampaania. Koerte puhul andis see häid tulemusi.
«Arvatakse, et Tallinnas on täna 25 000 kassi ja nendest me oleme suutnud ära kiipida 6333 kassi. Siin on tohutu töömaa kiibistajatele ja steriliseerijatele ja tohutu raskus langeb ka hoiupaigale,» ütles Sarapuu. Lisaks kiibistamisele planeeritakse sügisel ka pilootprojektina suurt kasside steriliseerimise kampaaniat.
Praegu linn maksab küll kasside pidamise, ravimise, kiipimise ja steriliseerimise eest, aga kas kõik kassid on elus ja terved või eksisteerib osa neist vaid paberil, pole võimalik kontrollida.
Nii näiteks kasvas paberil plahvatuslikult Nõmme linnaosast püütud kasside arv. Hoipaik seletas seda osalt sellega, et vastutustundetud inimesed toovad kasse neile tervete pesakondadena ukse taha. Keskkonnaametil pole muud teha, kui esitatud arved välja maksta.
«Täpsema ja põhjalikuma lepingu sõlmimiseks oleks vaja uut hanget. Niipea, kui me tunnetame, et on olemas mõni mittetulundusühing või muu organisatsioon, kes kogu selle tööga hakkama saaks, siis me selle hanke ka teeme. Praegu me peame loomakaitsega tegelevate ühingutega läbirääkimisi, et olla valmis selleks hetkeks, kui võimalik uus operaator ilmub,» ütles abilinnapea.
Avalikkuse rahulolematus hoiupaiga suhtes on aga märgatav. Nii on petitsioon.ee keskkonnas antud ligi 4000 allkirja nõudmisele lõpetada kasside massiline tapmine loomade hoiupaigas.