Lahtiolekupiirangu hirm pani Suur-Karja baariomanikud tegutsema

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur-Karja tänav.
Suur-Karja tänav. Foto: Priit Simson

Linnaametnike sõnul on aastaid peetud ümarlaudu ja korraldatud kohtumisi, kuid alles Nimeta Baarile ja Shootersile kehtestatud lahtiolekuaja piirang mõjus nii, et baariomanikud hakkasid tõepoolest tegutsema ja üsna varsti hakkab Suur-Karja tänaval korda pidama turvafirma.


«Tänase päeva seisuga on Suur-Karja tänaval kaheksa baari ja probleemid ongi osalt sellest, et neid on seal liiga palju. Ükski seadus seda täna ei reguleeri, mitu baari või vorsti- või sokipoodi ühel tänaval võib olla,» rääkis Kesklinna valitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Marika Pärn volikogu korra- ja tarbijakaitsekomisjoni koosolekul.

Igasugused arutelud ja kohtumised ei andnud Pärna sõnul soovitud tulemusi ning eelmise aasta lõpus alustasid Suur-Karja 4 elanikud väga intensiivset võitlust. Inimesed kirjutasid igale poole arvukalt avaldusi ja soovisid, et baarid likvideeritaks või nende lahtiolekuaega lühendataks. Need on väga radikaalsed meetmed ja ei linnaosavalitsus ega keegi teine ei saa seda teha lihtsalt kellegi kaebuste põhjal. Selleks peavad olema tõendid ja peab olema läbi viidud haldusmenetlus, millega eelmise aasta lõpus ka alustati,» selgitas Pärn.

Linnaosavalitsuse töötajad küsitlesid umbes kümmet majaelanikku, kõik käisid linnaosavalitsuses kohal ja andsid kirjalikke seletusi. «Tunnistajate vanus ulatus 18 eluaastast kuni kõrge keskeani välja. See tähendab, et ei olnud tegu mõne vanema proua madala taluvuspiiriga,» täpsustas Pärn.

Linnaosavalitsus kogus tõendeid, alustas haldusmenetlusega ja 13. jaanuaril anti välja linnaosavanema haldusakt, millega lühendati Suur-Karja 4 asuvate Shootersi ja Nimeta Baari lahtiolekuaegu äripäevadel keskööni ja reedel-laupäeval kella üheni öösel.

«Oli teada, et asi antakse kohe kohtusse. Nii ka juhtus ja kohus määras mõlemale baarile esialgse õiguskaitse kolmeks kuuks. See tähendab, et baaridel on nüüd kolme kuu jooksul võimalus midagi ette võtta, näidata nii meile kui elanikele, et asi läheb paremaks. Ja mul tekib esimest korda pika ametnikustaaži jooksul tunne, et midagi võibki paremaks minna. Aga kahjuks oli enne seda vaja haldusakti ja seda füüsilist piirangut. Aga nüüd on ettevõtjatel tõepoolest suur huvi midagi ette võtta,» lausus Pärn.

Linnaosavalitsus kutsus kaheksa baari esindajad järjekordsele ümarlauale ja tegi neile rea ettepanekuid: mitte kasutada elavat muusikat, võimalusel mitte kasutada ka DJsid. Kui ettevõttes on suitsuruum, siis seda ka kasutada. Kui suitsuruumi ei ole, siis mõelda selle väljaehitamisele. Teha baari sissepääs tasuliseks. Üks oluline ettepanek oli see, et baarid palkaksid endale täiendavalt ühest turvafirmast ühe  turvatöötaja juurde, kelle ülesandeks oleks korra tagamine nii sees kui väljas.

Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit ütles, et niinimetatud Bermuda kolmnurgas oli 2013. aastal üle saja kakluse. «Aga need on fikseeritud juhtumid, kuhu on kutsutud politsei. Ise arvan, et see number on kindlasti suurem,» ütles Saarniit.

Komisjoniliikmed küsisid temalt ka nädalavahetusteks sinna alalise politseipatrulli paigutamise kohta, kuid sellega on omad agad.

«Täiendav patrull võib vanalinnas ju olla, aga kui patrull võtab mõne seaduserikkuja Suur-Karja tänaval kinni, siis tuleb too toimetada Põhja-Tallinnasse Kolde puiesteele, sest Kesklinna politseijaoskond asub just seal. Kogu see logistika ja paberite vormistamine nõuab aega ja niikaua on patrull vanalinnast eemal,» selgitas Saarniit. Tema sõnul ei piisa ka sellest, kui politseipost kohapeal trahve välja kirjutaks, sest enamus rikkujaid tuleb ju kainenema toimetada.

Saarniit juhtis tähelepanu ka kõrtsitänava heakorrale. «Olen mitmel politseioperatsioonil kaasas käinud ja tähele pannud, et Suur-Karja tänaval puuduvad prügikastid. Kui politseinik pöördub tänaval alkoholi tarbiva kodaniku poole ja palub tal oma jook ära visata, siis kodanik küsib: kuhu ma selle viskan, sest läheduses ei paista ainsatki prügikasti. Kui muinsuskaitse ei luba alalisi prügikaste, siis saaks ju tulevikus baaridelt nõuda, et nad paneksid nädalavahetusteks ajutised prügikastid välja, sest prügi on seal meeletult,» pakkus politseijuht.

Nimeta Baari tegevjuhi Marko Annioni sõnul lepiti Suur-Karja tänava baaripidajate, politsei ja kesklinna valitsuse esindajate viimasel kohtumisel kokku esialgsetes lahendustes, kuidas ohjata piirkonnas avalikku korda rikkuvaid inimesi ning tagada kohalikele elanikele öörahu.

«Nimeta Baari eestvedamisel pakkusime välja, et öötundideks palkame kõigi baaride poolt ühiselt Suur-Karja tänavale korda pidama turvafirma patrullid. Kogu Suur-Karja tänavat hõlmavate turvapatrullide ülesandeks on hoida tänaval avalikku korda ning kui vaja, siis kutsuda tõsisemate rikkumiste korral kohale ka politsei. Koostöövalmidus politsei poolt on olemas ja usun, et korravalvurite kohalolek taltsutab pidulisi piisavalt ning probleem saab leevendust. Lisaks välipatrullidele tugevdavad baarid turvakontrolli ka baaride ustel ja majaesistel,» rääkis Annion.

Turvafirma palkamisega seotud kulud on lubanud kõik Suur-Karja tänava baaripidajad katta solidaarselt. «Sisuliselt on saavutatud nii linnaga kui politseiga kokkulepe, et sellise avaliku teenuse kulud võtavad baarid enda kanda ning aitavad sellega kaasa politsei koormuse vähendamisele,» lisas ta.

«Hetkel kogume erinevate turvafirmade pakkumisi ja käivad vastavad läbirääkimised tänaval rangete kontrolli- ja turvanõuete kehtestamiseks. Lähipäevil loodame ka mitmeid osapooli hõlmava lepinguni jõuda. Meie soov on tuua turvapatrullid tänavale nii pea, kui see tehniliselt ja õiguslikult on võimalik. Sõltuvalt kokkuleppe saavutamisest räägime juba kas sellest või järgmisest nädalavahetusest,» kinnitas Annion.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles