Kui viimsilasel Anton Milvekil eelmise aasta juulis olemine halvaks läks ja ta endale kiirabi kutsus, ei olnud mehel aimugi, et tema ravimiseks peab riik kulutama üle miljoni krooni.
Patsiendi ravi läks haiglale maksma üle miljoni krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest, kui palju tema ravimine lõpuks maksma läks, sai Milvek teada juhuslikult. Ta rääkis, et ootas haiglast väljakirjutamise eel veel arstilt oma veresuhkru analüüsi tulemusi.
«Aga kuna mul ei õnnestunud seda arsti kabinetist tabada, siis nähes teda koridori peal, küsisingi,» meenutas Milvek. Koridoris kõnetamine aga ilmselt riivas arsti ja muidu sõbralikult käitunud doktor ütles: teie peale on juba pool kilo paberit kulutatud ja raisatud üle miljoni krooni.
«Minul jäi piinlik tunne,» ütles eelmisel nädalal oma 80. sünnipäeva tähistanud Milvek ning lisas, et tal on siiamaani hingeline võlg nii suure summa pärast.
Haiglasse sattus mees mullu 4. juulil, kui tundis, et olemine läheb väga-väga halvaks ja omal jõul sellest juba ei toibu. «Seda ma mäletan, et keerasin veel oma suvemaja ukse lukku ja kiirabi seisis värava taga, aga mida ma arstidele rääkisin, seda ma ei tea,» rääkis Milvek.
Sai õdesid kallistada
Järgmisel hetkel lebas vanahärra Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sisekliiniku neuroloogiaosakonna intensiivravis ja sai vaid käsi liigutada. «Kui mulle toru kõrri lükati, siis ei saanud enam rääkida ka, vaid ainult mõmisesin,» meenutas ta.
Intensiivravis veetis Milvek neli kuud. Pärast seda viidi ta edasi Magdaleena taastusravihaiglasse ning sealt veel Järve ja Hiiu hooldusravikliinikusse. «Aga siis mul veel jalgu all polnud, liikusin ainult ratastoolis,» rääkis mees.
Ratastoolist pääses Milvek välja aastavahetuse eel. Järgnes veel kõndimist abistav ratastel raam ja lõpuks kepp. «Aga praegu ei tule kepp ka enam kõne allagi,» ütles ta.
Milvek lisas, et nii palju, kui ta haiglas õdesid kallistada sai, pole ta tükk aega kedagi kallistanud – iga kord, kui eakal mehel oli vaja voodist ratastooli tõusta või vastupidi, ütlesid õed: «Anton, nüüd kaela ümbert kinni!»
ITK sisekliiniku neuroloogiaosakonna juht Toomas Toomsoo ütles, et Milvek põdes ägedat põletikulist polüradikuloneuriiti ehk piirdenärvisüsteemi haigust. «Tavaliselt tekib see väga ootamatult, näiteks hommikul tööle minnes oled terve, aga õhtul koju jõudes tekivad juba esimesed sümptomid,» selgitas Toomsoo.
Seda närvisüsteemi haigust esineb Eestis igal aastal ja neuroloogid on haigusega tuttavad. See ei ole küll kuigi sagedane – umbes üks kuni kaks juhtu 100 000 elaniku kohta.
Nii Toomsoo kui ka ITK juhatuse esimees Ralf Allikvee nentisid, et Milveki ravi läks haiglale maksma rohkem kui miljon krooni. «Aga mis kõige tähtsam, see patsient on elus, liikumisvõimeline ja oma perekonnale tagasi toodud,» ütles viimane.
Allikvee sõnul oli möödunud aastal ITKs neli juhtu, mis läksid maksma üle miljoni krooni ja mida ei saa pidada tavapärasteks.
Niidab taas muru
«See, et need haigusjuhud on kalliks läinud, näitab meie tänapäeva võimalusi,» rääkis ta. «Saame haigeid, kes varem kindlalt hukkusid, hoida elus ja haiglast lahkudes saavad nad iseseisvalt oma eluga hakkama.»
Milveki ravi tegi nii kalliks see, et ta oli 56 päeva juhitaval hingamisel. Üks intensiivravipäev võib haiglale maksma minna 894–9121 krooni.
Tartu Ülikooli kliinikumi majandusaasta aruanne näitab aga, et mõnda ülikallist ravijuhtu haigekassa neile kinni ei maksnud. Haigekassa tasus kaheksa ravijuhu eest, mis tegi kokku 10,134 miljonit krooni. Maksmata jäi neli juhtu kogusummas umbes neli miljonit krooni.
Kui üks ravijuhtum ületab miljoni krooni piiri, läheb see erandina ka haigekassasse kirja ja viimane kompenseerib ravi poole miljoni krooniga. Kuna teine pool jääb haigla katta, tähendab see Allikvee sõnul seda, et aastas jääb ravimata umbes 35 haiglaravi vajavat haiget.
«Teiste sõnadega on siin suur vastuolu: haigla, tehes suurepäraselt kallihinnalist tööd, pikendab järjekordi,» nentis ITK juhatuse esimees ning lisas, et praegustes kitsastes oludes on sellistele ravijuhtumitele raha saamine äärmiselt keeruline loominguline protsess.
Aga patsient Milvek on rõõmus ja niidab esimest korda üle aasta taas Viimsi koduaias oma murulappi. «Muidugi väsin rutem ära ja jalgrattasõit veel välja ei tule, aga ma ei kurda,» ütles ta.
Kallis ravi
• Üle miljonikrooniseid ravijuhte oli mullu Eestis 31, kogusummas
39,7 miljonit krooni.
• Ühed kallimad ravijuhud olid Põhja-Eesti regionaalhaiglal, kus üle miljonikrooniseid ravijuhte oli 13, mis maksid ühtekokku 16,86 miljonit krooni.
• Tallinna lastehaiglal oli selliseid ravijuhte kolm.
• Tartu Ülikooli kliinikumile tasus haigekassa kaheksa ravijuhu eest, mis tegi kokku 10,134 miljonit krooni.
Allikas: PM