Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond) ei varja, et Kadrioru ja Sikupilli kooli liitmise plaani taga on põhjus, et linn ei taha loobuda juba tehtud investeeringutest.
Lapsevanemad: Tallinn hoolib kinnisvarast rohkem kui lastest
14. veebruar 2014, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praeguses olukorras, kus lähestikku on kaks renoveeritud kooli, kuid ühes käib liiga palju õpilasi ja teises liiga vähe, on majanduslikult ebaefektiivne,» rääkis ta. «Jah, me lähtusime koolide liitmise plaanis majanduslikust aspektist, kuid kindlasti ei taha me teha järeleandmisi õppetöö sisulises kvaliteedis.»
Kadrioru saksa gümnaasiumi hoolekogu selgitas möödunud nädalal lapsevanematele kahe kooli liitumise plusse. Kõlas väide, et Kadrioru koolile ei tähenda see mitte liitumist teise kooliga, vaid laienemist teise kooli arvelt.
Lapsevanemad põrutasid vastu: «Kuidas saavad ühe asutusena toimida teineteisest kilomeetri kaugusel asuvad koolihooned?», «Kuidas hakkavad lapsed enne elukohajärgse Kadrioru asemel Sikupilli kooli käima, kui ühistransport seda ei võimalda ning jala liikumine tähendab mäest üles ronimist?», «Kuidas rakendub saksa keele järjepidevus ja traditsioonid Sikupilli kooli õpilasele?».
Õpetajad pendeldaksid
Lapsevanemad ei usu, et liitmine on lõpuni läbi mõeldud. Näiteks väitis Kadrioru saksa gümnaasiumi lapsevanem Raul Järg, et linn lähtub ümberkorralduste tegemisel kinnisvarast, mitte õpilaste ja õpetajate heaolust. «Igasugused muudatused, mis võetakse ette koolisüsteemi sees, tuleb väga hoolikalt läbi kaaluda. Praegusel juhul dikteerib kinnisvara Tallinna hariduselu tulevikku,» selgitas ta.
Kadrioru saksa gümnaasiumi hoolekogu esimees Ivo Volt ütles, et lapsevanemate ja hoolekogu ühine eesmärk on säilitada saksakeelne süvaõpe ja 12 klassi. «Meil on paratamatult ruumipuudus. Kuidas see lahendada – kas uue majaga kusagil lähedal, juurdeehitisega või Sikupilli kooliga liitudes – on jätkuvalt lahtine,» lausus ta.
Voldi sõnul ei ole hoolekogu kunagi öelnud, et linna ettepanek oleks hea variant. «See on üks võimalus. Me ei ole sellele vastu. Kui leitaks variant teistsuguseks lahenduseks, võib-olla oleks see parem,» ütles ta.
Kadrioru kooli hoolekogu tahab, et koole ei liidetaks esimeses järjekorras järgmisest õppeaastast, vaid antaks aega veel aasta ettepanekuga tegelda. Lapsevanemad kardavad, et kahe kooli «sundabielu» seab koolide traditsioonid ohtu. Lisaks peavad lapsed oma piirkonnakooli asemel teises linnaosas koolis käima hakkama, Kadriorust vaadatult «mäkke ronima».
«Kui ühe astme õpilased ei pea majade vahel liikuma, on see arusaadav. Õpetajad peavad liikuma niikuinii. See saab olema neile suur logistiline väljakutse. Kui selline pendeldamine oleks ajutine, oleks see arusaadav, kuid kestvaks plaanitud vormina võib see tähendada, et paljud õpetajad ja lapsevanemad hääletavad jalgadega,» pelgab Järg.
Kõlvarti arvates ei saa koolide kaugus teineteisest oluliselt kooli igapäevaelu mõjutada. «Ühe astme õpilased ei hakkaks käima kahe koolimaja vahet. Tõsi, õpetajatel tuleks liikuda koolimajade vahel küll. Mis puudutab liikumisteid ja busside liikumist koolihoonete vahel, siis need tehnilised lahendused on praegu töös,» rääkis ta.
Küsides Kõlvartilt, kas poleks lihtsam Kadrioru kooli hoonet laiendada, vastas ta, et seda ei luba detailplaneering. «Kui seda muuta, veniks kogu protsess mõne aasta võrra ning renoveerimine ja koolivõrgu korrastamine lükkuks teadmata tulevikku,» selgitas ta.
Arhitektina töötaval Järgil on aga vastuargument. «Küsimus on tahtmises, mitte rahas, juriidikas või detailplaneeringus. Kadrioru koolihoone juurdeehitis ei pruugi vajada detailplaneeringut, lisaks on abilinnapea väide üldse kummaline, sest sel kinnistul ei ole ühtegi kehtivat detailplaneeringut.»
Kõlvart rõhutas, et ühtki poliitilist otsust koolide liitmise osas pole veel langetatud. Abilinnapea viskas kinda haridusministeeriumile, kes muutis koolide rahastamispõhimõtteid, mis viib koolide liitmiseni. «Väikeseid ja ülejäänud kooliastmetest eraldiseisvaid gümnaasiume ei ole omavalitsustel kasulik ülal pidada,» märkis ta.
Haridusministeerium seevastu leiab, et koolivõrku puudutavaid otsuseid saab teha ainult linn. «Lapsevanemad on korduvalt pöördunud ministeeriumi poole probleemiga, et mõni kool on ülerahvastatud ja õppetööd korraldatakse mitmes vahetuses. Kõiki ümberkorraldusi on olnud võimalik planeerida põhikoolis ette vähemalt seitse aastat ning gümnaasiumis ju enam kui kümme aastat,» selgitas avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva.
Kõlvarti sõnul saab Kadrioru saksa gümnaasium võimaluse areneda suuremaks.
«Tagame võimaluse saksa keele süvendatud õppeks, kuid tekib võimalus avada klasse ka ülelinnalise komplekteerimisega. Samas peab arendama ka Sikupillis sissetöötatud skandinaavia keelte õppe traditsioone,» lausus ta. «Tekkiv kool pakuks rohkem valikuid, kuid põhifookus jääks saksa keele õppele. Sünergia on täiesti võimalik, seda enam, et skandinaavia keeled ja saksa keel on suguluses.»
Järg leidis aga, et saksa keele ja skandinaavia keelte suguluse väljatoomine ei ole põhjendatud argument. «Ka inglise keel on saksa keelega suguluses. Ainuüksi rohkemad valikud ja keelkonnapõhine koolisuund ei tähenda automaatselt sünergiat,» märkis ta.
Idamaine abielu
Järgi sõnul pole Kadrioru saksa gümnaasiumil ja Sikupilli keskkoolil seni õnnestunud teineteisega tuttavaks saada.
«See oleks nagu abielu sellise traditsiooni järgi, kus mõrsjat näeb alles altari ees. Mõneski traditsioonis võib selline abielu toimida, ent mitte nüüdisaegses demokraatias, kus igaühel on õigus vaba tahte alusel otsustada,» lausus ta.
«Paraku praegu kipub nii olema, et kui linnavalitsus kavatseb otsustada ning lapsevanemate ja hoolekogu häält mitte kuulata, on see selline ajalooline idamaine abiellumine. Me loodame ja usume, pidades linnast piisavalt palju lugu, et nad ei sõida meist lihtsalt teerulliga üle,» lisas Järg.