Ülemiste City ärilinnak arendatakse järgmise 15 aasta jooksul edasi multifunktsionaalseks, seal hakkab elama 5000 elanikku. Eilsel arhitektuurilise lahenduse võidutöö esitlusel rääkis Tallinna linnaplaneerimise ameti linnaarhitekt Endrik Mänd Postimehele äripindade üldolukorrast Tallinnas ning mis seisus on kauaoodatud Ülemiste Cityt läbiv trammitee projekt lennujaamani.
Mänd ütles, et on raske ennustada konkurentsi Tallinna ärikvartalite uute ärihoonete ja Ülemiste City vahel.
«On keeruline öelda, kas siis, kui üks piirkond areneb kiirelt, jäävad teised selle arvelt unarusse või peaksid sootuks tagasi tõmbuma. Kuniks on ideid, tasub neid kahtlemata ellu viia, ja olenemata asukohast - üle terve Tallinna,» leiab Mänd.
Näiteks kõrgub nelja aasta pärast Maakri tänava tornhoonete kvartalis järjekordne hiiglane, mis ei jää sugugi viimaseks omasuguseks. Järge ootab sadamaala arendus. Mõlemad äripiirkonnad tekitavad küsimuse, kas seda Tallinna jaoks liialt palju ei ole.
«Ehitusfaasi jõudnud ideed pole enam lihtsalt ideed - nende taga on tasuvusarvutused. Ma ei usu, et sadama arendus pidurdaks Ülemiste City jõulist edasiminekut.»
«Ülemiste on kahtlemata tugev keskus ning kui lisada siia selle asukoht - lennujaam, tulevikus Rail Balticu terminal ja trammitee sadamasse -, on sel piirkonnal kahtlemata head väljavaated,» usub Mänd.
Linnaruumi arengu ja kesklinna tihendamise eesmärgist ajendatult peab Mänd eriti oluliseks, et just Lasnamäe külje all toimub selline arendus. «Tulevikus peaks vaatama, kas oleks võimalik see piirkond ja Lasnamäe elamuala ühendada bussiliiklusega,» ütleb Mänd.
Trammitee lennujaamani ootab raha taga
Tallinna trammiteede arengu kohta Mänd lubadusi ei anna, kuid Ülemiste City arhitektuurikonkursi tööl oli näha uut rööpapaari, mis jookseb üle raudtee ja mööda Keevise tänavat läbi Ülemiste City lennujaama suunas.
«Praegu on Tallinn uue trammiteeharu kavandanud raudteeni. Raudtee alt läbiminek lennujaama eeldab tunneli ehitamist, mis on kulukas ettevõtmine. Tõenäoliselt pole ei linn, riik ega eraarendajad võimelised seda üksi oma õlule võtma. Selleks on tarvis kaasata euroraha, mida loodame saada järgmisest taotlusvoorust. Seega oleme oma töödega pisut kaugemal kui lihtsalt ideetasandil,» kinnitab Mänd.