Linn kalamajalastele aastal 2009: parkimine on planeerijate mure

Veiko Pesur
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igapäevane parkimine Suur-Patarei tänaval
Igapäevane parkimine Suur-Patarei tänaval Foto: Priit Simson

Linnavõim vastas aasta eest parkimismuresid kurtnud Kalamaja ja Pelgulinna elanikele, et parkimisprobleemid on lahendatavad ainult planeeringute kaudu.


Postimees.ee leidis Tallinna dokumendiregistrist eelmisest aasta juunikuust ühe kirja, kus kohalikud elanikud väljendavad muret Kalamaja ja Pelgulinna piirkonda järjest lisanduvate autode pärast. «Juba praegu on parkimiskohtade leidmisega raskusi. Seetõttu mahub õhtuti kahesuunalisel tänaval sõitma vaid üks auto korraga, ühesuunaliste tänavate elanikud on aga sunnitud parkima autot oma majast eemal. Iga uus elumaja muudab parkimist veel keerulisemaks. Omaette probleemiks on parkimine Pelgulinna rahvamaja ja Salme kultuurikeskuse juures,» öeldakse pöördumises.

Kirjas tehakse näiteks ettepanek, et linn ei tohiks lubada selles piirkonnas vabadele kruntidele enam mingeid hooneid ehitada. Kõik vabad krundid reserveerida parklate ehitamiseks või lastele mänguväljakuteks ja noortele näiteks tänavakorvpalli ja rulasõidu kohtadeks.

Põhja-Tallinna linnaosa saatis pöördumisele ka vastuse. «Nii nagu kogu linnaehitus ja linnaruumi funktsionaalne jaotus on allutatud üldplaneeringule ja sealt edasi detailplaneeringutele, on ka parkimisprobleemid lahendatavad ainult planeeringute kaudu,» seisab seal.

«Kõigi koostatavate detailplaneeringute ja hoonestusprojektide mahus nähakse ette normatiividele vastav parkimiskohtade hulk ja asukohad. Parkimiskohtade projektikohast rajamist jälgitakse rangelt,» kinnitas linnaosa.

Postimees uuris täna linnavalitsusele eelmisel aastal saadetud pöördumisele alla kirjutanud Kalamaja elanikult ja Telliskivi Seltsi liikmelt Aivo Lillelt, kas linnaosa vastus aitas mure lahendamisele kaasa või kas seda kirja võiks tõlgendada kui soovi tasulise parkimisala laiendamiseks?

«See vastus kõlas toona umbes nii, et probleemid lahenevad ise,» meenutas Lill, kelle kinnitusel ei olnud see vastus, millel oleks mingit tõsist mõtlemist taga ei olnud. «Meil ei olnud seal soovi tasulise parkimisala laiendamise kohta,» lisas ta.

Tühjade kruntide kohta märkis Lill, et küsimus ei olegi tegelikult selles, et sinna igal juhul parkla teha. «Igat kohta tuleb eraldi vaadata,» ütles Lill. Tema kodumaja juures Vabriku tänaval läheb lähiajal üks hoovimaja lammutamisele ja sinna tuleb tõenäoliselt elanikele parkimisruumi juurde.

Aga on kohti, kus ei ole parkimisprobleeme ja kus on õuedes ruumi küllaga. «Neid saaks muuta aladeks, kus lapsed võiks mängida või pensionärid koguneda. Kõike ei pea kohe uuesti täis ehitama.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles