Ruumipuuduses vaevlev Kadrioru loss näeb tulevikus oma peremeest vähem, sest president kolib mõisakompleksi Rocca al Mares.
Presidendi uuest kodust avaneb merevaade
4. veebruar 2014, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip valmistab ette eurovolinik Siim Kallase uut kodu ehk riik andis Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) üle mereäärse maatüki, kuhu kerkib presidendi uus residents.
Kolib residentsi Kallas või keegi teine, tegemist on igatahes pealinna ühe kauneima kohaga, Liberty mõisakompleksiga. Praegu pääseb sellele ligi vabaõhumuuseumi väravast, sammudes üha mere poole, mööda sildist «Ekspositsiooni lõpp» – seal väärikad, ent lagunevad majad seisavadki.
Noorte kuuskede ja tugevate mändide vahel, vaid sadakond meetrit merest, meenutab tulevane presidendi kodu praegu pigem Pipi Pikksuka Segasumma suvilat, kuid pole tarvis ülearu kujutlusvõimet pingutada, et näha selles osaliselt 18. sajandist pärinevas hoonete kompleksis tulevast kaunist riigipea elukohta.
Tegemist on Kochide perekonnale kuulunud suvemõisaga, mille 20. sajandi algusest pärit puitvilla katus sai äsja restaureeritud, kuid kõik hooned vajavad siiski kapitaalset uuendust. Paika on käinud oma silmaga üle vaatamas ka peaminister Andrus Ansip, kelle endagi saamine kunagi Eesti Vabariigi presidendiks ei ole utoopiline.
Läinud reedel, 31. jaanuaril läks rahandusminister Jürgen Ligi allkirjaga välja otsus ja valitsuse seletuskiri RKASile, sisuks hoonete rekonstrueerimine ja uute hoonete-rajatiste ehitamine presidendi residendiks.
Kinnistute väärtuseks on hinnatud veidi üle miljoni euro. Hoonete renoveerimine läheks eri hinnangutel maksma vähemalt neli miljonit eurot. Mõne aasta eest kaaluti ka võimalust kolida presidendipaar Keila-Joa lossi, kuid ehitus kujunenuks liiga kulukaks ja RKAS müüs lossi maha.
RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm kinnitas, et läbirääkimised presidendi kantseleiga käivad, kokku tuleb leppida kõigepealt ajakavas. «Pärast viimase kinnitamist saame rääkida edasistest tegevustest ja maksumusest,» ütles Idnurm. Tõenäoliselt sünnivad kokkulepped juba selle kuu jooksul.
Liberty mõisas hakkavad asuma riigipea esindus- ja eluruumid. Lisaks võimaldaks residents võõrustada ja vajadusel loodetavasti ka majutada näiteks riigivisiidile saabuvaid kõrgeid külalisi.
Presidendi kantseleis, mis on ehitatud 1938. aastal administratiivhoonena ehk hoonena, kus asuvad ametnike kabinetid ja riigipea tööruum, selliseid esindusruume ei ole. Sõja eel olid need presidendi residentsi ja elukohana kasutatud Kadrioru lossis. Praegu ei ole presidendi kantseleil endal ruumi näiteks riigivisiidile saabunud välisriigi presidendi võõrustamiseks, selleks on seni üüritud ruume väljaspool kantseleid.
Mõisa taastamine oleks mitme aasta pikkune projekt, mis ei jõuaks lõpule enne kui järgmise presidendi ametiajal.
Tsaariaegse mõisakompleksi kohta, mida ühest küljest piirab vabaõhumuuseum ja teiselt poolt Rocca al Mare erakool, leiab esimesed märked 1771. aastast. Just siis olevat kümme Tallinna poissmeest üürinud Õismäe talupojalt kahekorruselise puumaja.
Poissmeeste käest rändas Liberty kompleks raehärra Alexander Gustav Kochile. 1939. aastal põgenesid Kochid Saksamaale ja mõis läks riigi omandusse, osa maju hakati kasutama pioneerilaagrina. Vabaõhumuuseum sai mõisa endale 1986. aastal.