Pealinn meelitab välismaalasi, tartlasi ja narvakaid

, Tallinncity.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Graafiline disainer Richard Petriffer kolis Tallinna Itaalia põhjaosas asuvast saksakeelsest Südtirolist. «Infotehnoloogiliselt on Eesti kahtlemata maailmas esirinnas, minu elukutse juures loeb see palju,» hindas lastele eestikeelse majandusalase veebiõpiku loonud mees.

«Mere ääres on mõnus elada. Lisaks modernne linn, kust samas ei puudu keskaegse hõnguga vanalinn,» loetles Petriffer värske kodulinna eeliseid.

Eestis kaotasid Tallinnale elanikke enim Tartu ja Narva: tartlastest otsustas pealinlaseks hakata 1177, Narvast 873 inimest. «Küllap nad vormistasid lihtsalt ära oma tegeliku elukoha,» arvas vabakutseline Narva ajakirjanik Tanel Mazur.

«Elukvaliteet hakkab aga Narvaski tõusma, paraneb linnakeskkond. Heade linnaarhitektide käekiri hakkab linnaruumis välja paistma. Tänu transiitkaubandusele võib loota töökohtade kasvu, suvel avab uksed kaubanduskeskuse laiendus,» rääkis Mazur. Inimesi see siiski ei veena, nii kolis pealinnast tagasi Narva vaid 143 inimest.

Mõistagi peibutab pealinn lähivaldade ja -linnade, näiteks Maardu, Harku, Keila jt elanikke. Harku vallast otsustas pealinlaseks hakata 677, Keila linnast 304 ja vallast 232, Paldiskist 263, Saue vallast 421 ja linnast 184, Saku vallast 295, Maardu linnast 736 inimest.

Võitjateks osutusid aga Viimsi ja Rae vald: nemad võitsid enda poole rohkem pealinlasi kui kaotasid, vastavalt 1009 ja 633 inimest.

«Teeme kõik selleks, et inimestel oleks siin hea elada – teed on korras ja lasteaiakohti on piisavalt,» rääkis Rae vallavanem Mart Võrklaev. «Mingeid auhinnakampaaniaid me teinud pole, aga teavitame elanikke pidevalt valla pakutavatest hüvedest ning kuigi pealinn peibutab tasuta ühistranspordiga, panustame meie kõigele muule.»

Keegi ei tahtnud mullu kolida pealinnast Kuusallu, Laheda, Lavassaare ja Lehtse, Maidla, Mäetaguse ja Võnnu valda. Piirissaarele ei kolinud pealinnast samuti keegi, kuid üks senine elanik otsustas mullu tallinlaseks hakata, nii läks ka Tamsalu, Tapa, Rapla ja Räpinaga. Peipsi äärde ei kolinud samuti ükski pealinlane, küll aga tulid kaks inimest sealt ära pealinna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles