Kristlikud erakoolid said Tallinna linnalt seadusega ette nähtud raha täies ulatuses kätte, teised erakoolid peavad selleks kohtuuksi kulutama.
Paluge, ja teile antakse
31. jaanuar 2014, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aasta aega käisime palumas ja lõpuks see otsus tehti. Praegu oleme ääretult tänulikud, et selle raha kätte saime, aga ega see kergelt tulnud,» tõdes luterlikku haridust andva Tallinna Toomkooli juhatuse liige Urmas Viilma.
Toomkool ja veel kolm kristlikku erakooli – Kaarli kool, Püha Johannese kool ja Püha Miikaeli kool – said aasta algul Tallinna abilinnapealt Mihhail Kõlvartilt teate, et linn on koolide möödunud aasta tegevuskulu arved tasunud. Teised erakoolid said raha kätte vaid möödunud aasta esimese kolme kuu eest.
Kõlvart saadab küll Postimehele lahkelt tabeli selle kohta, kui palju on erakoolid 2013. aasta eest raha saanud, kuid jätab vastamata küsimusele, miks eelistati kristlikke erakoole teistele.
Viilma leiab, et kristlikel koolidel on teiste erakoolidega võrreldes üks oluline erisus. «Kui teiste erakoolide puhul saab linn öelda, et meil on piisavalt munitsipaalkoole, kuhu vanemad võiksid oma lapsed õppima panna, siis vastavalt seadusele võib konfessionaalset ehk ühe konkreetse kiriku õpetusele vastavat haridust anda ainult erakoolis. Ehk siis kui mina luterlasena tahan oma tütre panna kooli, kus ta saaks luterlikku usuõpetust, on see praegu Eesti vabariigis võimalik vaid luterlikus erakoolis,» selgitas Viilma.
Keilas asuva Waldorf-pedagoogika põhimõtteid järgiva erakooli Läte juhataja Anne-Lii Kerge leidis, et selline erisus võiks kehtida ka nende kooli kohta, sest ühtegi munitsipaal-Waldorfi kooli meil ju pole.
«81 meie lapsevanemat saatsid haridusametisse kirja, milles ütlesid, et nemad on valinud Waldorfi kooli. Sealt vastati, et munitsipaalkoolides on kohad olemas, minge sinna,» lausus Kerge.
«Praegu on Tallinn meile võlgu 12 355 eurot ja me lähme kolmandat korda linna vastu kohtusse. Nende advokaat väitis viimane kord kohtus, et eelmisel korral kohus ei öelnud, et linn peab edaspidi meie arved välja maksma,» lisas ta.
Kõlvarti sõnul on riik pannud linnale kohustuse erakoole toetada, kuid jätnud selleks raha eraldamata, ning seetõttu saab Tallinn oma kohust täita vaid osaliselt. «Tallinna linn mõistab eraüldhariduskoolide majanduslikke raskusi, mida riik on oma tegevusega põhjustanud, ning püüab eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osaleda teiste kohustuste arvelt. 2013. aasta lõpus eraldas Tallinna linnavalitsus erakoolide arvete tasumiseks reservfondist 471 997 eurot, 3. jaanuaril 2014 tasus linn 20 erakooli arveid,» kinnitas Kõlvart.
«Aga need maksumaksjad, kelle lapsed meie koolis käivad? Nemad maksavad ju Tallinna linnale samamoodi makse kui teised maksumaksjad. Kui laps läheks meie kooli asemel mõnda naabervalla kooli, siis selle jaoks ju raha leitaks. See jutt ei ole tõsiseltvõetav,» leidis Rocca al Mare kooli direktor Kaido Kreintaal. Ka tema kool sai äsja kätte umbes veerandi mullusest rahast.