Tallinna hariduselu kureeriv abilinnapea Mihhail Kõlvart rääkis Postimehe Tallinncity portaalile, millised pealinna koolid on plaanis liita.
Millised Tallinna koolid omavahel liidetakse?
28. jaanuar 2014, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hariduselu reaalne olukord on Tallinna sundinud planeerima samme koolivõrgu korrastamiseks. Vaatamata riigi retoorikale selle kohta, et haridus on suurim väärtus ja prioriteet, kõneleb riigipoolne ressursside jaotus pearaha vähenemisest. See tähendab, et põhikoolis ei ole enam võimalik õppekavalist tööd täies mahus ja kvaliteetselt korraldada, kui seal on alla 24 õpilase klassis ja gümnaasiumiõpet klassis, kus on alla 32 õpilase,» rääkis Kõlvart.
«Kavandatavad sammud on osaliselt linna sundkäik saada koolide ühendamisest rohkem ressursse konkreetsesse kooli, suurde kooli. Ühendkoolis kasvab õpilaste arv, mis omakorda võimaldab õpilastele paremat õpikeskkonda ning valikuterikkamat õppekava,» selgitas Kõlvart.
Samuti on Kõlvarti hinnangul rea ühendatavate koolide puhul tegemist vähese õpilaste arvuga koolidega, kuid teised koolid on maksimaalselt täitunud, sealhulgas mõnes toimub õppetöö kahes vahetuses.
Kõlvarti sõnul ootab koolivõrgu uuendamine pealinna ees nii või teisiti. «Tallinnal on välja töötatud statistikal ja argumentidel põhinev arengukava ning kriteeriumid ja kokkulepped, mille alusel koolivõrgu ümberkorraldused peaksid toimuma hakkama,» selgitas Kõlvart.
«Rõhutan veel, et tegevuskava on käesoleval hetkel veel arutelu faasis. Seda enam, et nagu näha, on tekkinud mitmeid erinevaid arvamusi ja vastakaid seisukohti, mille tõttu nõuab otsuste vastuvõtmine aega,» rääkis ta.
«Ühelt poolt on see hea, kuna annab võimaluse kõiki asjaolusid põhjalikult läbi kaaluda ning teha parimaid otsuseid, teiselt poolt aga põhjustab ebamäärasust ja sellest tulenevat ärevust. Loodan, lähiajal saame avalikkust veel täpsemalt informeerida.»
KOOLID, MILLE LIITMIST AASTAL 2014 ON ARUTATUD:
1. Tallinna 37. keskkool ja Tallinna Arte gümnaasium
«Tallinna 37. keskkoolis õpib ainult 125 õpilast, klasside keskmine täituvus on 12,7 ning käesoleval aastal enam 1. klassi ei avatudki. Samas Tallinna Arte gümnaasiumis õpib 822, 1. klassi võeti 2013. aastal 96 õpilast. On ilmselge, et selle koolis võimaldatakse kvaliteetsemat haridust,» kommenteeris Kõlvart.
2. Tallinna Ranniku gümnaasium ja Ehte humanitaargümnaasium
Tallinna Ranniku gümnaasiumi õpilaste arv on olnud pidevas languses, hetkel õpib koolis 363 õpilast, keskmine klasside täituvus on 19,7.« Gümnaasiumiklasse pole avatud juba mitu aastat. Sealjuures liitmise tulemusel tekib Ranniku gümnaasiumi õpilastel võimalus jätkata õpinguid oma kooli gümnaasiumiastmes,» rääkis Kõlvart. «Ranniku kooli tugevuseks on erivajadustega õpilastega tehtav töö. Ühendamisel saab kool juurde võimalusi head tööd jätkata, saades juurde ressursse ja kompetentsi. Uus loodav kool jääb tegutsema kahes hoones, prognoositavalt on koolis üle 1000 õpilase.»
3. Tallinna südalinna kool ja Tallinna ühisgümnaasium
Tallinna südalinna kooli (endine Liivalaia gümnaasium) mahutavus on 700 õpilast. 2011/12. õppeaastal oli Tallinna südalinna kooli õpilaste arv 356, õpilaste arvu kasv viimastel aastatel on olnud minimaalne ning viimasel õppeaastal isegi languses. «Seega on koolis kasutamata oluline osa ruumiressursist, mis võimaldaks õpilaste arvu kasvu ligikaudu 50 protsenti ehk 350 õpilast. Tallinna ühisgümnaasiumis on 780 õpilast. Koolis on täheldatav õpilaste arvu pidev kasv,» rääkis Kõlvart.
Kõlvart vahendas, et 2013/14. õppeaastal asus Tallinna ühisgümnaasiumi esimesse klassi õppima 97 õpilast, Tallinna südalinna kooli esimesse klassi vaid 47 õpilast. «Tallinna ühisgümnaasium töötab esimeses kooliastmes kahes vahetuses. Rahvastikuregistri 2013. aasta novembrikuu väljavõte näitab, et Tallinna ühisgümnaasiumi esimesse klassi astuvate laste arv kasvab järgmisel õppeaastal veel ligikaudu 30 protsenti,» rääkis ta.
«Tingitud on see ka asjaolust, et kool on lähimaks kooliks paljudele asumitele. Koolil tuleb vastu võtta lapsed Pärnu maanteega piirnevatest asumitest nagu Uus-Maailm, Veerenni, Tondi, Kitseküla, Järve, Luite ja osa Liiva asumist, seega ka Nõmme linnaosast.»
Samuti võimaldab koolide ühendamine ja põhikooli õpilaskohtade lisandumine Kõlvarti sõnul muuhulgas leevendada lähipiirkonnas asuva Jakob Westholmi gümnaasiumi esimeste klasside komplekteerimist. «Jakob Westholmi gümnaasium töötab kahes vahetuses ning potentsiaalsete esimeste klasside õpilaste arv näitab kasvu, üle saja õpilase igal aastal. Seega võimaldab koolide liitmine luua uusi õpilaskohti kesklinnas, kus õpilaste arv on järjest suureneb,» selgitas Kõlvart.
«Kuna südalinna kooli gümnaasiumiastmes ei ole piisavalt õpilasi, et konkurentsivõimelist haridust pakkuda, siis koolide ühendamine võimaldab praegustel õpilastel jätkata õpinguid oma kooli gümnaasiumis,» leiab Kõlvart.
4. Juhkentali gümnaasium ja kesklinna vene gümnaasium
Juhkentali gümnaasiumi õpilaste arv on 433, kuid koolihoone mahutab 650 õpilast. Samas kesklinna vene gümnaasiumis on 702 õpilast, ühes vahetuses töötamiseks on koolis 560 kohta. «Kui aga kesklinna vene gümnaasiumis ei ole õppekava läbimiseks kaasaegseid töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassiruume ega ka võimlat, on Juhkentali gümnaasiumi õppehoones selleks kõik võimalused loodud. Kuna Juhkentali gümnaasiumiastmes ei ole piisavalt õpilasi, et konkurentsivõimelist haridust pakkuda, siis koolide ühendamine võimaldab praegustel õpilastel jätkata õpinguid oma kooli gümnaasiumis. Ühendamine annab võimaluse suurendada gümnaasiumiastet,» rääkis Kõlvart.
Kindlasti säilivad Kõlvarti sõnul tulevikus mõlema kooli õppekava traditsioonilised suunad, sh näiteks kunstiõpetus, mida on Juhkentali koolis aastaid arendatud.
2015. AASTAL PLAANITAKSE LIITA:
1. Tallinna Paekaare ja Lasnamäe gümnaasium
«Praegu on kavandamisel Lasnamäe gümnaasiumi õppehoone renoveerimine ja laiendamine, et ühendkool saaks 2015/16 õppeaastal alustada tegevust uues vastremonditud koolihoones. Tallinna Paekaare gümnaasiumis õpib hetkel 279 õpilast, klasside keskmine täituvus on 22,7, gümnaasiumiaste ei ole avatud, õppehoone on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva vajadustele. 2015. aastal avaneb õpilastele võimalus õppida kaasaegses õppehoones,» selgitas ta.
2. Tallinna Sikupilli keskkool ja Kadrioru saksa gümnaasium
«Vaatama selle, et koolihoone renoveeriti, ei ole õpilaste arv Tallinna Sikupilli keskkoolis viimasel neljal aastal kasvanud, koolis õpib 281 õpilast, koolihoone mahutab ühes vahetuses 600 õpilast. Kadrioru saksa gümnaasiumis õpib 904 õpilast, koolihoone mahutab ühes vahetuses õppima 850 õpilast,» rääkis Kõlvart.
«Seega annab koolide liitmine võimaluse võtta esimesse klassi vastu suurenevat õpilaste hulka - Kadrioru saksa gümnaasiumi 1. klassi astus 100 õpilast, Tallinna Sikupilli keskkooli esimesse klassi 39 õpilast. Samuti avaneb võimalus gümnaasiumiastme laienemiseks. Hetkel ei ole Sikupilli keskkooli gümnaasiumiaste elujõuline ja riiklik rahastamine ei võimalda gümnaasiumi ülalpidamist, sest klassi keskmine täituvus on kõigest 22,6.»
Ühendkool võimaldab Kõlvarti hinnangul suurendada vastuvõttu gümnaasiumisse, säilitades mõlema kooli senised traditsioonilised õppesuunad ja neid isegi laiendada (saksa keel, põhjamaade keeled jne).