Taavi Aas: linnahalli seisukord on pideva vaatluse all

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Aas.
Taavi Aas. Foto: Andres Haabu / Postimees

Tallinna abilinnapea ja linnahalliga seonduvate arengute eest vastutav Taavi Aas andis Tallinna linnahalli seisukorrale rahuldava hinnangu, kuid märkis, et renoveerimistöödega tuleb alustada niipea kui võimalik. Seda, et hoone lammutamine oleks mõsitlikum, Aas ei usu.

Kas peate põhjendatuks, et Tallinna linnahall üleüldse on kultuuriministri määrusega muinsuskaitse all? Mitmel korral linnahalli ajaloos on üritatud sellest kaitsest vabaneda, et hoone lammutada ja sinna midagi asemele ehitada.

Linnahall on kindlasti oma ajastut iseloomustav ehitis, mille muinsuskaitse all olemine on igati õigustatud.

Vestlesin hiljuti Tallinna Sadama juhi Allan Kiiliga, kes ütles Tallinna sadamaala arenguid silmas pidades, et Tallinna linnahalli hoone on oma väärtuse minetanud ja tuleks üldsegi maha lammutada. Kui linnahall poleks kaitstud, kas näeksite võimalust selle alust maad teisiti kasutada?

Ei nõustu härra Kiiliga, sest linnahall ei ole kindlasti oma väärtust minetanud. Lisaks arhitektuuriajaloolisele väärtusele täidaks renoveeritud linnahall muuhulgas Tallinnas täna puuduva kaasaegse konverentsikeskuse funktsiooni. Spekuleerida teemal, mida võiks ehitada linnahalli asukohale oleks mõtet vaid siis, kui meil linnahalli 1979 üldse ehitatud ei oleks.

Millised on linnahalli hetkearengud?

Tallinna linn on võimaliku linnahalli investori ja operaatoriga läbirääkimistesse asudes võtnud seisukoha lahendada kõikvõimalikud pooltevahelised küsimused ja erinevad arusaamad enne lepingute sõlmimist. Näiteks on linnahalli renoveerimise ja selle ümbruse hoonestamise eskiislahendust tutvustatud arhitektuurimälestiste ekspertnõukogule, kust on saadud ka esmane kooskõlastus. Seetõttu on vajalike lepingute lõplik allakirjutamine võtnud esialgselt eeldatust rohkem aega.

Linnahall on seisnud tühjana peaaegu viis aastat. Enam kui kümme aastat tagasi tehti hoonele põhjalikud uuringud, mis näitasid külma- kui ka veekahjutusi. Mitmest kohast roostetavad kandekonstruktsioonid, mis ilmselt möödunud kümnendiga veelgi halvenenud. Kas toonastele uuringutele on jätku-uuringuid oodata?

Kümmekond aastat tagasi linnahallile tehtud ehitusekspertiis kinnitas, et hoone kandekonstruktsioonid on vaatamata viletsale ehituskvaliteedile siiski korras. Viimane ekspertarvamus koostati 2009. aastal ning see käsitles välistrepi külgseina voodri varingut. Kindlasti tuleb teha uus põhjalik uuring enne renoveerimistöödega alustamist.

Mis on see maksimum, mida näeb linn, mis aja veel linnahall ilma reaalseid samme astumata vastu peab (st et hoone säilitaks vajaliku konditsiooni, et seal edasine töömaht hoone halvenenud seisukorra tõttu ülemäära kulukaks ei läheks)?

Loomulikult näeb linn, et linnahalli renoveerimistöödega tuleb alustada niipea, kui vähegi võimalik ja see informatsioon on edasi antud ka võimalikule investorile. Täna tegutseb linnahalli ruumes Linnahalli AS, kes hoone seisundit pidevalt jälgib. Linnahalli sisekliima on vaatamata pikale kasutuseta seismisele nii hea, et kuulus rippsein, mis eraldab suurt saali fuajeest, töötab veel tõrgeteta. Küsimusele, kui kaua linnahall veel ilma oluliste investeeringuteta oma kasutuskõlbliku seisundi säilitab, saab täpsemalt vastata peale vastava ekspertiisi tegemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles