Eelmise aasta lõpul läbi viidud uuringu kohaselt on tallinlaste seas peamiseks liikumisviisiks ühistransport, mille kasutajate hulk kasvas aastaga 7 protsendi võrra, edastab Tallinna linnavalitsus.
Tallinna linnavalitsus: ühistransporti kasutab 62 protsenti Tallinna elanikest
24. jaanuar 2014, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühistransporti kasutab 62 protsenti tallinlastest - seega võime öelda, et laias laastus kasutab ühistransporti kaks tallinlast kolmest,» tõdes abilinnapea Taavi Aas. «Tähelepanuväärne on ka ühistranspordikasutajate hulga hüppeline kasv, mille üheks põhjuseks on kahtlemata eelmise aasta hakul rakendatud revolutsiooniline muudatus.»
Kõige enam kasutavad ühistransporti Kristiine (70 protsenti), Nõmme (68 protsenti) ja Põhja‐Tallinna (68 protsenti) elanikud.
Kõige levinum ühistranspordiliik on tavaliini buss, mida kasutab keskmiselt 67 protsenti Tallinna elanikest, trolliga sõidab 17 protsenti tallinlastest - kõige rohkem on trolli kasutajaid Mustamäe elanike seas (53 protsenti).
Tramm on peamine ühistranspordivahend 12 protsendile Tallinna elanikest - peamiselt sõidavad trammiga Põhja‐Tallinna (47 protsenti) ja kesklinna elanikud (33 protsenti).
Tallinna elanikest 44 protsenti leiab, et ühistransport on muutunud aasta jooksul paremaks. Ühistranspordi muutustega rahul olevate inimeste osakaal tõusis aastaga 20 protsenti. Ühistranspordiga on kõige enam rahul Kristiine (72 protsenti) elanikud.
Autot kasutavad igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmiseks 29 protsenti Tallinna elanikest. Kõige rohkem kasutavad autot Pirita (50 protsenti) ja kõige vähem Kristiine elanikud (21 protsenti). Jalgsi liiguvad peamiselt kesklinna elanikud (22 protsenti).
Töökorras sõiduautot omab 55 protsenti leibkondadest, kusjuures 10 protsenti leibkondadest omab kahte või enamat sõiduautot. Kõige rohkem elab sõiduautot omavaid leibkondi Pirita linnaosas (92 protsenti), kõige vähem aga Põhja‐Tallinnas (40 protsenti).
Peamiseks ühistranspordiga seotud probleemiks peetakse endiselt ühissõidukite liiga suurt täituvust (22 protsenti), kõige tõsisemaks probleemiks peavad seda Pirita elanikud (42 protsenti). Tallinna elanikest 20 protsenti leiab, et ühistransport ei käi piisavalt sageli ning sama paljud peavad suurimaks probleemiks, et sõidukite puhtus jätab soovida.
Ühistranspordile pealinna liikluses antud eelisõigus on mõjunud positiivselt 53 protsenti Tallinna elanike igapäevaliikumisele. Eelkõige on ühistranspordile antud eelisõigus mõjunud positiivselt Kristiine (66 protsenti) ja Mustamäe elanikele (63 protsenti). Tallinna elanikest 34 protsendile ei ole ühistranspordile antud eelisõigus nende igapäevaliikumisele mõju avaldanud.
67 protsendi pealinlaste hinnangul on ühistranspordile antud eelisõigus mõjunud positiivselt Tallinna liiklusele tervikuna (2012. a 47 protsenti), kõige enam on niimoodi arvanud Kristiine elanikud (76 protsenti).
Tallinlaste osakaal, kes leiavad, et ühistranspordile antud eelisõigus on avaldanud Tallinna elukeskkonnale positiivset mõju kasvanud võrreldes 2012. aastaga 51 protsendilt 71 protsendini. Kõige enam on positiivselt meelestatud Põhja‐Tallinna (83 protsenti) elanikud.
Eesti Uuringukeskus OÜ koostöös Norstat Eesti ASiga viis eelmise aasta sügisel läbi põhjaliku avaliku arvamuse uuringu, mille tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.