Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut andis täna volikogu menetlusse eelnõu Rail Balticu trassivariantide kohta, millega tahetakse välistada Rail Balticu kulgemine läbi linna, see aga viiks rahvusvahelise raudteetrassi alguspunkti Lagedile.
Vitsut tahab Rail Balticu alguspunkti Lagedile nihutada
23. jaanuar 2014, 18:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See eelnõu puudutab Harju maakonna kuue valla ühist ettepanekut Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramiseks. See oleks ühisettepanek Jõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Kose ja Raplamaa Kohila vallaga,» ütles Vitsut volikogus eelnõu tutvustades.
Eelnõu lähtub tema sõnul eelkõige vajadusest vähendada raudteevedudega kaasnevaid linnasiseseid riske. Nii seisabki dokumendis soovitus kavandada Rail Balticu trass mitte läbi linna, vaid Sakust Lagedini Tallinna ringtee kõrval. Niisugune variant on kooskõlas ka Tallinna pikaajalise arengukavaga ja riiklikult olulise Paldiski sadama vajadustega.
«Arvestades seda, et juba aastaid on Tallinn otsinud võimalusi ohtlike veoste vähendamiseks läbi linna, ei saaks me nõustuda linnaelanike ja -keskkonna jätkuva ohustamisega ega ühegi siinset heaolu halvendava trassikoridori valikuga,» sõnas Vitsut.
«Lugupeetud volikogu esimees tegi ettepaneku rajada Rail Balticu algpeatus mitte Tallinna, vaid algpeatus asuks selle asemel Lagedil. Kui te tahate tulevikus näiteks Riiga sõita, siis peate kõigepealt sõitma Lagedile ja sealt Riiga. See näitab minu meelest hästi seda, kui pädev on meie volikogu esimees linnalise arengu küsimustes,» rääkis volikogus veidi hiljem sõna saanud IRLi fraktsiooni kuuluv linnavolinik Yoko Alender.
«Näiteks Malmö Eesti soost linnapea Ilmar Reepalu tegi meeletuid pingutusi selle nimel, et saada see peatus, millest algas rongiühendus Taaniga, just nimelt Malmö kesklinna. See ongi kogu selle asja mõte,» lisas Alender, kes on hariduselt arhitekt ja ametilt kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik.