Taavi Aas: Tallinnast välja tööle liikuvaid tallinlasi toetagu riik

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ABB renditud bussid toovad iga päev 600–700 töötajat ettevõtte Jüri tehastesse tööle ja õhtul viivad koju.
ABB renditud bussid toovad iga päev 600–700 töötajat ettevõtte Jüri tehastesse tööle ja õhtul viivad koju. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Postimees kirjutas möödunud nädalal Harjumaa ühistranspordi põhiprobleemist, mis lähtub sellest, et inimesed saavad sõita maakonnast Tallinna, kuid täielikult puudub võimalus jõuda Tallinnast väljapoole linna tööle.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul pole probleem nii suur igal Tallinnast väljuval suunal. Pealinna piiril on mitmeid kohti, kus Tallinna ühistransport liigub sellest üle teise omavalitsusse.

«Näiteks Viimsi, Maardu ja Laagri - kõigi kolme puhul on väga hea bussiühendus olemas. Laagri suunal ilmselt jääb tulevikus olulisemaks rongiühendus,» märkis Aas.

Sellega, et terav probleem on just Rae vallaga, sest sinna sõidab Tallinnast väga palju inimesi tööle, on abilinnapea nõus.

Samas on Aasa sõnul täna ettevõtjad omal käel transpordiküsimuse lahendanud ja inimeste liikumine tööle ja tagasi on korraldatud. Majanduslikult peab Aas tänast lahendust mõistlikuks, kuigi seadus kohustaks just omavalitsusi transpordilahendusi korraldama.

Harjumaal on omavalitsused selleks loonud Harjumaa ühistranspordikeskuse (HÜK).

«Rahastamine vastab seadusele ja see on omavalitsuspõhine. Riigilt saab HÜK kusagil 1,8 miljonit, piletitulu on suurusjärgus 2 miljonit ja kusagil pool miljonit panevad sinna omavalitsused. Riigidotatsioon on kogusummast pisut alla poole,» loetles Aas ning lisas, et Tallinn eraldi riigilt ühistranspordi korraldamiseks rahalisi vahendeid ei saa.

«HÜK saab. Kui meie sõidame üle Tallinna piiri ja tahame selle eest raha, siis HÜK ütleks, et Tallinn võtab nende piletitulu ära. Nende rahastamine siis väheneks. Nii et lühidalt - probleemi põhiolemus peitub rahastamises. Omavalitsuste vaheliste lisaühenduste loomiseks on tarvis lisaabi riigilt,» leiab Aas.

Abilinnapea hinnangul eeldaks Harjumaa ühtne liinivõrgu korraldamine valitsuse poolset nõusolekut. «See nõusolek tähendab seda, et Harjumaa ühistransporti toetataks ühistel alustel. Et Tallinnat ei jäetaks sellest välja.»

Aasa sõnul peab Tallinnat ja selle lähiümbrust käsitlema ühistranspordi seisukohalt kui ühtset tervikut.

Harjumaa ühistranspordikeskus tegi sügisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile dotatsioonitaotluse, et panna peamiselt Tallinna «mägede» ja Rae valla Jüri piirkonna vahel käima 20 uut liinibussi. Ministeerium on probleemist teadlik ning minister Juhan Parts on öelnud, et kui kohtumistel ettevõtjatega midagi jutuks tuleb, siis üks esimesi küsimusi, mida küsitakse, on just transpordi kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles