Eelmise aasta sügisel läbi viidud põhjaliku avaliku arvamuse uuringu tulemus näitab, et 89 protsenti pealinlastest on Tallinna elukeskkonnaga rahul.
Tallinn: 89 protsenti tallinlastest on elukeskkonnaga rahul
15. jaanuar 2014, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seega ei ole elukeskkonnaga rahul vaid kümnendik pealinlastest,» tõdes abilinnapea Kalle Klandorf. «Tunamullusega võrreldes on rahulolevate tallinlaste osakaal 4 protsendi võrra kasvanud, kusjuures väga rahul olevate elanike osakaal on aastaga suurenenud 14 protsendilt 19 protsendini (kasv 5 protsenti) ning pigem mitterahulolevate osakaal langenud 12 protsendilt 9 protsendini.»
Keskmisest kõrgem on rahulolu üle 50‐aastaste vanusegruppides (88‐92 protsenti), mitte‐eestlastest elanike (92 protsenti) ning naiste (90 protsenti) seas. Oma elupiirkonna linnaosaga on kõige enam rahul Pirita (97 protsenti) elanikud, väga rahul elanike osakaal võrreldes teiste linnaosadega kõige suurem Nõmme (45 protsenti) ja Pohja‐Tallinna (35 protsenti) elanike seas.
Kõige enam on Tallinna elanikud rahul haljasalade ja parkide seisundiga, õhu puhtusega ning ühistranspordi olukorraga. «Hinnangud haljasalade ja parkide seisundile ning lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolule on olnud läbi aastate positiivses trendis, läbi aastate on olnud kõrge ka rannaalade olukorraga rahulolijate osakaal,» ütles Klandorf.
Peamiseks liikumisviisiks on tallinlaste seas ühistransport, mille kasutatavus on kasvanud võrreldes 2012. aastaga 55 protsendilt 62 protsendini. Kõige enam kasutavad ühistransporti Kristiine (70 protsenti), Nõmme (68 protsenti) ja Põhja‐Tallinna elanikud (68 protsenti).
Eelneva aastaga võrreldes ühistransporti rohkem kasutama hakanud Tallinna elanikest (63 protsenti) hakkasid 45 protsenti seda tegema tasuta ühistranspordi kehtivuse esimesest nädalast ning 19 protsenti esimese kuu jooksul. Ühistranspordiga rahul olevate inimeste osakaal tõusis aastaga 16 protsendilt 32 protsedini.
Kõige rohkem negatiivseid hinnanguid pälvisid kesk‐ja vanalinna parkimisvõimalused (34 protsenti), sõiduteede (32 protsenti) ja kõnniteede olukord (23 protsenti) ning lemmiklooma pidamise kultuur (23 protsenti).
Kõige enam on tallinlaste rahulolu tõusnud tänavate talvise hoolduse osas ja sama palju ka jalgratturite hinnang liiklusolukorrale - mõlemad 15 protsendi võrra. Kodutute kasside ja koerte arv on 41 protsendi elanike hinnangul viimase paari aasta jooksul linnaosades pigem vähenenud ning kolmandik elanikest ei ole kodutuid loomi üldse märganud.
Alates 2008. aastast on olnud tõusuteel ka rahulolu terviseradade olemasoluga. Ka hinnang teede olukorrale on aastatega paranenud. Tõusutrendis on 2006. aastast olnud ka rahulolu ühistranspordi olukorraga - 2013. aasta rahuloluuuring andis seniseist parima tulemuse («hea»+«väga hea»+«rahuldav» 88 protsenti).
Märkimisväärselt on paranenud ka hinnang «Pargi ja reisi» süsteemile - positiivsed hinnangud («hea»+«väga hea») on tõusnud 15 protsendilt 27 protsendini.
Oma elupiirkonna liiklus- ja parkimistingimustega on kõige enam rahul jalakäijad («pigem»+«väga rahul» 80 protsenti).
Kõige vähem on pealinlased oma linnaosas rahul kvartalisiseste sõiduteede olukorra (50 protsenti) ning erivajadustega inimestele mõeldud liikumisvõimalustega (50 protsenti). Liiklus- ja parkimistingimuste osas on kõige positiivsemalt meelestatud Pirita/Merivälja elanikud ning kõige negatiivsemalt Haabersti/Õismäe elanikud.
Avaliku arvamuse küsitluse viis Tallinna linna tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ koostöös Norstat Eesti AS‐ga. Suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1511 pealinlast (alates 15. eluaastast).