Ööklubid olid, on ja jäävad. Kuid ka Tallinna vanalinn pole pelgalt äri ja lõbu.
Vanalinlase arvamus: vanalinn pole vaid äri ja lõbu
Teatavasti kuulub Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse ning tegemist on ühega ca tuhandest maailma kultuuri- ja loodusobjektist, mis on leitud olevat üleilmse tähtsusega. Meie vanalinn on üks kõige paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegne linn Euroopas.
Selles kultuuripärlis on piirkond, mida kutsutakse Bermuda kolmnurgaks. Seal paiknevate ööklubide lahtiolekuaja piiramine on üks viimaste päevade aktuaalsetest vaidlusteemadest.
On iseloomulik, et ööklubide lahtiolekuaja piiramise vastased räägivad vähe või ei räägi üldse selliste asutuste kontsentreeritud paiknevuse sobivusest vanalinna kui maailmapärandina kaitstavasse keskkonda. Ka mujalt maailmast esitatavad näited kõnealuste piirangute puudumise kohta ei puuduta üldjuhul UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaid objekte.
Miks ollakse vastu vanalinna ööklubide lahtiolekuaja piiramisele? Ilmselt sellepärast, et Tallinna vanalinna ei tunnetata kaitset vääriva kultuuripärandina. Pigem on vanalinn eelkõige äri või koht, kus pidu panna. Muu «ei koti».
Sestap ei peitu vanalinna ööklubide lahtiolekuaja piiramisega seotud vaidluse tegelik tuum mitte selles, kas vanalinna elanikud saavad magada või mitte (kuigi ka see on oluline probleem), vaid eelkõige selles, kas see uus «kultuuriruum», mis on tekkinud Bermuda kolmnurgas, on parim võimalik viis hoida elavana UNESCO kaitse all olevat ühte kõige paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna Euroopas?
Kui me vastame sellele küsimusele eitavalt, siis peame tunnistama, et äritegevuse mõistlik täiendav piiramine Tallinna vanalinnas, sealhulgas ööklubide kontsentratsiooni reguleerimine, korterelamutesse ööklubide mittelubamine ja ööklubidele täiendavate esemeliste nõuete kehtestamine, on vajalik.