Riigikogu kultuurikomisjon toetas eile sotsiaaldemokraatide ettepanekut Tallinna rahvuspargi loomiseks, lõpliku hinnangu annab plaanile keskkonnaministeerium.
Pealinna rahvuspargi loomise kava läks teisele ringile
18. mai 2010, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul arutleti selle üle, kas Tallinnas oleks vaja moodustada rahvuspark või saab linn juba praegu detailplaneeringutega kaitsta neid territooriume, mis kaitsmist vajavad.
«Me toetame ettepaneku tegijate eesmärki, aga praegu on veel vara öelda, kas see eesmärk tuleks saavutada rahvuspargi loomise teel või mõnel muul viisil. Praegu peaks keskkonnaministeerium tellima eksperthinnangu rahvuspargi moodustamise mõttele ja ma arvan, et me tuleme selle teema juurde tagasi,» ütles Kreitzberg eile Postimees.ee’le.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna elukeskkonnakomisjon tegi mai algul valitsusele ettepaneku luua Tallinna rahvuspark. Uus kaitseala hõlmaks Lasnamäe veeru ja Tallinna lahe vahelise ala, tipnedes lõunas Kadrioru pargi ning põhjas Pirita jõe ürgoruga.
Tulevase pealinna rahvuspargi territooriumil asuksid üleriigilise väärtusega Kadrioru loss, Vabariigi Presidendi residents, lauluväljak, Maarjamäe loss, Metsakalmistu, botaanikaaed ning Lasnamäe paeveerg Iru sillast kuni Hundikuristikuni. Samasugune plaan oli kaalumisel ka 2006. aastal, kuid siis jäi asi soiku.
Ettepaneku ühe algataja Mark Soosaare sõnul jäi Tallinna rahvuspargi idee mõne aasta eest toppama toonase keskkonnaministri asjatundmatute argumentide taha. «Siis öeldi, et kui Tallinn tahab rahvusparki teha, siis tehku seda kohaliku kaitse vormis. See on jabur, sest rahvusparke saab vastavalt looduskaitseseadusele luua ainult vabariigi valitsus,» selgitas Soosaar.
«Kohaliku kaitse alla saab kohalik omavalitsus võtta loodusobjekte ainult sel juhul, kui need ei ole riikliku kaitse all. Aga kõnealune territoorium sisaldab väga palju riikliku kaitse all olevaid objekte. Siin on Kadrioru park ja Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala. Katkendlikult ja üksikobjektidena on kaitse all Lasnamäe paeklint. Kord on ta kaitse all Kose-Lükati juures, siis on ta kaitse all Maarjamäel, siis Hundikuristiku juures, aga ta ei ole tervikuna kaitse all,» lisas ta.
«Teine suur rumalus, mida tollal linnavalitsusele soovitati: tehke see rahvuspark planeerimisseaduse alusel. Nagu ministeeriumiametnikud ja minister ei teaks, et planeerimisseaduse alusel ei tehta kaitsealasid. Neid tehakse looduskaitseseaduse alusel ja looduskaitseseaduse alusel on praktiliselt ainus võimalik vorm, mida linnas saab sellises mahus teha, just rahvuspark. Muid võimalusi ei ole,» on Soosaar kategooriline.
Tema sõnul tehti rahvuspargi loomise ettepanek valitsusele just seetõttu, et tegemist on üleriigilise, mitte Tallinna kohaliku elu küsimusega. «Sellel alal asuvad nii presidendiloss, Kadrioru park, lauluväljak, kui ka Metsakalmistu, meie suurimate vaimuinimeste ja riigijuhtide viimane puhkepaik, Eesti ajaloo muuseum Maarjamäe lossis, botaanikaaed ja veel palju asju. Seal on fragmentaarselt kaitse alla võetud palju kultuuri- ja loodusväärtus, aga nad ei ole omavahel ühendatud üheks suureks ansambliks. Aga selle järele on suur vajadus, sest surve sellele alale on läinud väga tugevaks,» tõdes Soosaar.
«Nii näiteks lähenevad uued arendusprojektid igast suunast Metsakalmistule. Väga tugev surve on ka Maarjamäe lossi ja paeklindi ja lauluväljaku vahelisele alale, kuhu tahetakse rajada elamumassiivi 2000-3000 inimesele. See tähendaks 1500 autot ja kogu sealse ühiskondliku maa täisehitamist,» loetles Soosaar.
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, kes 2006. aastal Tallinna linnapeana samuti rahvuspargi loomise plaaniga tegeles on ka täna veendunud, et see plaan väärib teostamist. «Praegune seadus linna rahvusparki ette ei näe. Väidetakse küll, et seda saab olemasolevate õigusaktide baasil teha, aga minu meelest oleks konkreetsem ja selgem, kui see ka looduskaitseseaduses kirjas oleks,» lausus Ratas.
«Igal juhul on positiivne, et see ettepanek jälle tehtud on, ükskõik missugune erakond seda teeb. Seadus võiks anda linna rahvuspargi loomiseks võimaluse ja Tallinnas võiks rahvuspark olla, sest Tallinnas on ühelt poolt piisavalt haldussuutlikkust seda asja korraldada ja teiselt poolt piisavalt kolmanda sektori või kodanikuühiskonna tahet ja soovi rahvusparki moodustada,» lisas ta.
Tallinna rahvuspargi loomise kava on praegu keskkonnaministeeriumis vaagimisel, oma ametlikku hinnangut sellele pole ministeerium veel andnud.