Lasteaiaõpetaja: isad osalevad laste kasvatuses rohkem kui kunagi varem

, Tallinncity.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mardi lasteaia sõimerühma õpetaja Imbi Nuut.
Mardi lasteaia sõimerühma õpetaja Imbi Nuut. Foto: Andres Haabu / Postimees

Kaasaegsed vanemad muretsevad juba sõimeeas laste tulevase hariduskäigu pärast ning soovivad edukaks kasvamise teed alustada võimalikult varakult.  Samuti osalevad tänapäeva isad lastekasvatuses aina aktiivsemalt, rääkis Tallinna Mardi lasteaia sõimerühma õpetaja Imbi Nuut. «Mitte kunagi pole lastaias olnud näha nii palju isasid kui viimasel aastatel,» rääkis ta.

Mardi lasteaed kuulub ka Tallinna sõimede ühendusse, mida Tartu ülikooli eetikakeskuse hiljutisel väärtuskasvatuse konverentsil tunnustati «Hea lasteaia rajaleidja» tiitliga. Lasteaia õues mängivad pisipõnnid panevad õpetaja Imbit nähes kohe tema poole jooksu, sest kallistusi pole päevas kunagi liiga palju. «Lapse päev peaks kallistusega algama,» leiab Imbi, kes sõimeõpetajana Mardi lasteaias olnud ametis juba alates aastast 1976.

«Lapsed on muutunud nagu nende vanemadki,» rääkis ta. «Nii lapsed kui vanemad on praegu palju nõudlikumad.» Edulooga loodetakse õpetaja sõnul algust teha juba siis, kui järeltulija alles vankris siputab: nii tullaksegi uurima, kas sõimes põnnidele ka inglise keelt õpetatakse.

«Varakult hakatakse mõtlema, mida lapsele õpetada ja millise hariduskäigu see tulevikus tagab. Meie peame sõimes ennekõike oluliseks sotsialiseerumist, et lapsel oleks siin hea ja kindel olla, et ta saaks tulevikus hästi õppima hakata,» rääkis ta. «Edukus on vanemate silmis väga olulisele kohale tõusnud. Varsem oli oluline, et laps oleks hoitud ja saaks palju mängida,» rääkis Imbi.

Kas tänapäeva põnnidele on kõik lubatud? «Reegleid on kindlasti vähem,» arvas Imbi. «Lastel on suuremad ruumid, rohkem mänguasju ja ringe, kus käia,» rääkis ta.

Aga kuidas saab täiskasvanu panna jonniva lapse ennast kuulama? «Peab olema mänguline ja heatahtlik, aga siiski rangelt järjekindel. Jonn on loomulik, aga sellega tuleb hakkama saada - iga laps on isemoodi. Kuid tuleks rääkida kannatlikult, ikka pai ja kalli ka,» annab väärtuskasvatuses tunnustatud lasteaia õpetaja nõu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles