Taavi Aas: Rail Baltic peaks kulgema kodudest ja Ülemiste järvest võimalikult kaugelt

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Balticu plaanide tutvustus Nõmme kultuurikeskuses.
Rail Balticu plaanide tutvustus Nõmme kultuurikeskuses. Foto: Peeter Langovits

Tallinna linn toetab rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic loomist ja reisiterminali kavandamist Tallinna linna, mis on nii riigi kui Tallinna linna tuleviku seisukohalt oluline, kuid nõuab raudtee asukoha valikul elanike huvide arvestamist.


«Raudtee trassivalikute osas oleme aga seisukohal, et tallinlaste elukeskkond ei tohiks kannatada saada ja mitte kellegi kodu ei tohi seeläbi hävida,» ütles abilinnapea Taavi Aas.

Aas rõhutas, et Rail Baltic maakonnaplaneeringu lähteülesande ja keskkonnamõjude strateegiline hindamise programmi avalikustamise ajal sai selgelt välja toodud, et Tallinna linnale ei sobi trassivariant 12A, mille kohaselt Rail Baltic raudtee siseneb linna lääne poolt Ülemiste järve.

«Linna lähitsoonis eelistame Maardusse suunduval trassil varianti 11B seetõttu, et veoste transport toimuks võimalikult kaugel linna tiheasustusalast ja tallinlasi joogiveega varustavast Ülemiste järvest,» selgitas abilinnapea Aas ja lisas, et täiendavate kaubavedude Rail Balticu raudteel Tallinnast läbi juhtimine ei ole vastuvõetav, sest raudtee 300 meetri tsoonis, see tähendab Männiku, Liiva ja Luite asumites elab vähemalt 3800 inimest, kelle elukeskkond raudteest tulenevalt oluliselt halveneb, seda alates mürast ja lõpetades veel suuremate ummikutega raudteega ristuvatel tänavatel.

Raudtee kaubavedudest tulenev ohuala ulatub veel palju laiemale alale ja puudutab oluliselt suuremat arvu elanikke, nii Nõmmel kui Kesklinnas.

Ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et pakutud variant 12A näeks ette raudtee ehitamisel Liiva asumis 12 elamu lammutamist. «Tallinna elanike kodude hävitamine tingimustes, kus on vähegi alternatiivseid lahendusi, ei ole Tallinna linnale vastuvõetav,» rõhutas Aas.

Raudtee kavandamine Järvevana teest lõuna poole vast valminud kergliiklustee kõrvale ei ole sobilik ning on vastuolus kergliiklusteede võrgu eelisarendamise üldpõhimõttega.

Lisaks sellele hiljuti valminud Ülemiste liiklussõlm ei ole projekteeritud arvestusega, et Rail Baltic raudtee liiklussõlme läbiks, mistõttu tuleb trassi variandi 12A elluviimisel ristmik olulises osas lammutada ja ümber ehitada. «Tänu tehnilisele keerukusele ja suurele maksumusele võib Euroopa kaasrahastamisel ehitatud liiklussõlme osaline lammutamine ja ümberehitamine olla vastuolus Euroopa Liidu rahastuse kasutamispõhimõtetega,» sõnas Aas.

Samuti raudtee kavandamine Ülemiste järve sanitaarkaitsetsooni seab Aasa sõnul otsesesse ohtu järve veekvaliteedi ning sellega ka suurema osa Tallinna elanikkonna joogiveest. Joogiveehaarde sanitaarkaitsealas on veeseaduse kohaselt majandustegevus keelatud.

«Eelnevast tulenevalt ei saa Tallinna linnavalitsus toetada Rail Baltic raudtee trassivarianti 12A. Teeme ettepaneku kaaluda raudteetrassi 12A alternatiivse asukohana Harju maakonnaplaneeringus määratud ja üleriigilises planeeringus nimetatud lõuna pool Ülemiste järve kulgeva raudtee ümbersõidu trassi, sel juhul siseneks rajatav raudtee Tallinna linna ida poolt Ülemiste järve,» lausus Aas.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles