Kuigi nii rongireisijad kui raudteefirmad arvavad, et Balti jaamas peaks üks korralik ootesaal olema, seda sinna siiski ei rajata.
Balti jaamas pole korralikku ootesaali
6. detsember 2013, 21:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas see on normaalne, et ühe Euroopa Liidu riigi pealinna peavaksali hoone müüakse maha ja tehakse sinna toidupood,» küsis üks rongisõitja, kes hiljutise tormituule käes õhtust elektrirongi pidi ootama. Häda pärast saanuks tuulevarju minna ka kunagisse linnalähirongide jaamahoonesse, kus on juba aastaid kaubanduskeskus, kuid seal pole ootamiseks kohta ning hoone praegused kasutajad ei vaata sellele kuigi hea pilguga.
Balti jaama hoone kuulub aktsiaseltsile Go Group. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov kinnitab, et ka Balti jaama omanikfirma nägemuses kuulub Balti jaama reisikeskuse juurde ruumikas ootesaal, kus on mugav rongi oodata ning pileteid osta.
«Seni, kuni üleriiklikku reisijatevedu korraldas Edelaraudtee, suur ootesaal ka oli. Edelaraudtee pidas reisijate jaoks mugavaid ootetingimusi oluliseks ja tasus iga-aastaselt selle ülalpidamise kulud. Paraku on Edelaraudtee sunnitud reisijate teenindamise käesoleva aastaga lõpetama,» ütles Gorstov. Teatavasti kuulub ka Edelaraudtee Go Groupi alla.
«Alates järgmise aasta jaanuarist on riik andnud Eesti-sisese reisirongiliikluse korraldamise Elronile, kes on pidanud vajalikuks just nii suurt ootesaali, nagu see täna on - ootesaal ja piletikassad kokku 73 ruutmeetrit,» lausus Gorstov ning soovitas küsida Elronilt, miks ettevõte just niisugust mahtu piisavaks peab. Gorstovi sõnul on Balti jaamas suurema ootesaali loomiseks veel 300 ruutmeetrit vaba ruumi.
Elroni turundusjuht Norbert Kaareste Gorstovi väidetega ei nõustu. «Sel hetkel kui Elron arutas Balti jaama haldajaga meie soove ja vajadusi, esitleti meile juba nende poolt otsustatud lahendust, kus hoones asub Selveri kauplus ning rongipiletikassadele ja nende esiseks ruumiks oli jäetud ca 100 ruutmeetrit. Kuna eelmise ootesaali olemusega ei olnud me rahul, siis tegi meile rõõmu selle ala hõivamine ühe lugupeetud Eesti kaubandusettevõtte poolt,» ütles Kaareste ning lisas, et Elroni andmetel kasutatakse ootesaali vähe ning vajadus selle jäele võib tekkida vaid eriolukordade puhul.
«Rõõm on tõdeda, et uued rongid on töökindlamad, samuti pole meie nägemuses inimestel vaja tunde varem jaama ootama tulla. Balti jaamas on rongide uksed avatud juba 20 minutit enne väljumist, seega võivad reisijad kohe rongi siseneda,» kinnitas Kaareste.
Kaareste jutule vaidleb vastu üks Elroni püsiklient. «Mis tähendab, et ootesaali kasutatakse vähe - õhtusel ajal ja sügisel või talvel, kui tahaks siseruumis rongi oodata, oli ju saal suletud! Õhtul kella üheksa ajal oleks küll turvalisem ja soojem rongi ootesaalis oodata. Ja et rongide uksed on avatud juba 20 minutit enne väljumist? Minu kogemus näitab, et mitte alati pole rong 20 minutit enne väljumist perrooni ääres,» kinnitas alaline rongisõitja.