Tallinna kesklinnas piirkiiruse võimaliku alandamise küsitlusel osales umbes kaks protsenti pealinlastest ning 80 protsenti neist ei pooldanud kiiruse alandamist. Kesklinnavalitsus ja transpordiamet soovivad teemat siiski edasi arendada.
Tallinna kesklinn ajab piirkiirusega jonni edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kesklinnavanema asetäitja Jüri Lump tõdes, et küsitluse tulemused olid tõesti niisugused, et suur enamus vastanutest ei pooldanud piirkiiruse alandamist kesklinnas. Selle üks põhjusi võis tema sõnul peituda mitte kõige paremini sõnastatud küsimuses.
Linnaosavanem Aini Härm oli välja pakkunud, et küsimus oleks olnud sõnastatud nii, et millist piirkiirust inimesed tahavad kesklinnas näha – kas 30, 40 või 50 kilomeetrit tunnis. Siis oleks vähemalt jäänud valikuvõimalus. Küsitluse korraldamine läks linnale maksma pool miljonit krooni.
Lumpi hinnangul ütlesid paljud linlased kindlasti ei ka sellepärast, et nad ei viitsinud probleemi olemusse süveneda ning võtsid oma vastust justkui omamoodi protesti linna juhtimise vastu.
«Küsitluspunktides töötanud ametnikud ütlesidki, et paljud inimesed tulid kohale, kuid ei teadnud asjast midagi,» märkis Lump. «Arvati näiteks, et kiiruse piirang hõlmab kogu kesklinna, ka suuri magistraale. Tegelikult see nii ei ole.»
Ta lisas, et kesklinnas piirkiiruse alandamise küsimus on nüüd tõstatatud ning huvi äratatud. Edasi tuleb anda inimestele täiendavaid ja täpsemaid selgitusi. Kuna inseneribüroo Stratum koostatud piirkiiruse alandamise uuring on paks ja põhjalik, tuleks sellest teha lihtne lühikokkuvõte ning seda linlastele esitleda.
«Võibolla piirkiiruse piiramiseks ei ole aeg veel küps ning tulebki pakkuda täiendavaid selgitusi,» kinnitas Lump. «Linnaosavalitsuse seisukoht on küll jätkuvalt selline, et piirkiiruse alandamine suurendab linlaste ohutust ning säästab mitmeidki inimelusid.»
Linna transpordiameti juht Andres Harjo sõnul näitas küsitlus linlaste meelsust, aga tõenäoliselt arutelud jätkuvad.
«Küsimus ise jättis ka otsad lahti,» lisas Harjo. «Kui inimestele oleks välja pakutud valida kolme erineva variandi vahel, oleksid ehk tulemused ka teistsugused olnud.»
Stratum pakkuski uuringus välja kolm erinevat viisi, kuidas võiks piirkiirust alandada. Linnakantselei otsustas aga küsitluses välja pakkuda vaid ühe lihtsustatud variandi – kas kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirust alandada seniselt 50 kilomeetrilt tunnis 40-le.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul peabki inimestele esitatav küsimus olema võimalikult lihtne ja selge. Küsitlusel osalenud linlaste arvu pidas ta korralikuks. Kuna inimeste seisukoht oli selgelt väljendunud, siis esialgu piirkiiruse muutmist ei tule.
Harjo sõnul toimub suuremate ümberkorralduste puhul alati pikem arutelu. Ta tõi näitena Stockholmis ummikumaksu kehtestamise. Esmalt räägiti probleem stockholmastele lahti, siis küsiti nende arvamust, korraldati pilootprojekt ning pärast esialgseid tulemusi tehti uus küsitlus. Teise küsitluse tulemused olid esimese omast oluliselt erinenud.
«Kõik algab ikka teavitustööst, see on kõige olulisem,» ütles Harjo. «See tähendab, et me peame piirkiiruse alandamise vajalikkust inimestele senisest rohkem selgitada. Rääkima, mida see endaga kaasa toob. Teisalt peab ka järelvalve tõhusat tööd tegema, lihtsalt märkide paigaldamisest ei aita.»
Kuna ligi 400 000 tallinlasest osales seekordsel küsitlusel vaid alla 8000 inimese, siis see näitab Harjo sõnul, et teema ei ole eriti populaarne.
3. - 9. maini toimunud küsitluses piirkiiruse muutmise kohta Tallinna kesklinnas osales 7709 inimest, neist 1946 kasutas elektroonilise hääletamise võimalust. Kiiruse alandamise poolt oli 19,5 ning vastu 80,5 protsenti osalenuist.