Patarei vangla juurde rajatakse mälestuskivi Prantsusmaa kodanikele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patarei vangla.
Patarei vangla. Foto: Peeter Langovits

Endise Patarei vangla värava lähistele Kalamajas paigaldatakse Prantsusmaalt  Tallinna Patarei vanglasse toodud ning seal hukatud vangide mälestuseks mälestuskivi, mis valmistatakse Prantsuse ühingu «Konvoi nr. 73 poolt deporteeritute lähedased ja sõbrad» tellimuse alusel Eestis ja mille rahastamist toetavad Prantsuse suursaatkond ning Tallinna linnavalitsus.

Abilinnapea Deniss Boroditš i sõnul tuli Tallinna linnavalitsus vastu prantslaste palvele mälestuskivi rajamist toetada.

«Kommunaalamet võtab enda kanda mälestuskivi vundamendi rajamise, sõelmetega kaetud jalgtee ehituse ja haljastustööd,» ütles Boroditš. «Mälestuskivi aluse ja ümbruse projekti koostas arhitektuuribüroo Järve & Tuulik OÜ, ehituse maksab kinni Põhja –Tallinna Linnaosavalitsus.»
 
1942. aasta märtsist 1944. aasta augustini lähetati Pariisi lähedasest Drancy koonduslaagrist 78 ešeloni enam kui 62 000 Prantsusmaal elanud juudiga Poola territooriumil asunud koonduslaagrisse, enamasti Auschwitzi. Ainult üks ešelon, niinimetatud konvoi nr. 73 878 mehega saadeti 15. mail 1944 Kaunasesse ning osa neist, umbes 300 meest, edasi Tallinnasse. Nendest kõigest paarkümmend pääsesid eluga, ülejäänud hukati.

Ühingu «Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad» palvel paigaldati 1993. aastal metallist mälestustahvel Patarei vangla hoone seinale. 2002. aastal  asendati see kivist tahvliga. Oletatavas hukkamispaigas Metsakalmistul asub ka mälestussammas 300 mõrvatud juudi päritolu Prantsusmaa kodanikule.

Mälestuskivi avamisele 2. juunil tuleb Tallinna ka «Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad» delegatsioon, mille koosseisu kuulub ka Simone Veil, kes oli aastatel   1 974 – 1979 Prantsuse tervishoiuminister ja aastatel 1979 - 1982 Euroopa Parlamendi esimene president.
 
Homsele Linnavalitsuse istungile esitatava korralduse eelnõu järgi taotletakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omandis olevale Kalaranna tänav 2 kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasja 15 ruutmeetri suurusele osale mälestusmärgi rajamiseks ja juurdepääsutee kasutamiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles