Harju maakohus mõistis esmakordselt pikaks ajaks reaalselt vangi pisivarga, kelle tegevuse tõttu kannatab iga päev Eesti maine välismaalaste seas.
Pretsedent: autode rüüstaja läheb pikaks ajaks vangi
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
6. november 2013, 00:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem viiel korral kriminaalkorras karistatud Roman Tarassovile (28) 1. novembril mõistetud kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuses reaalses vangistuses pole pealtnäha midagi erakordset.
Välja arvatud see, et varastega igapäevaselt tegelevad politseinikud nimetavad kohtuotsust «kõvaks sõnaks». Ning see, et Tarassovi ja tema kolleegide tegevus mõjub hävitavalt Eesti mainele seda külastavate välisturistide seas.
«Kui üks neist inimestest õnnestub meil kinni võtta, siis näitab vastav kuritegude arv teinekord mõneks ajaks isegi kuni seitsmekümne protsendi suurust langust,» ütleb Põhja prefektuuri varavastaste kuritegute talituse uurija Viktor Koršunov.
Tarassovi kuritegelik spetsialiteet on lihtne - autodesse sissemurdmine. Seda kas auto aknaid või ukselukke lõhkudes. Sarnaseid pisivargaid on ainuüksi Tallinna kesklinnas politseile teada paarkümmend.
Suvisel turismihooajal lisandub neile teist samapalju kolleege Lasnamäelt ja Mustamäelt, keda huvitavad sadamapiirkonda pargitud välisturistide autod. Reeglina on sealt alati midagi võtta – sülearvuti, alkoholi, fototehnikat vms.
Politsei saab suvisel turismihooajal autodesse sissemurdmiste kohta keskmiselt seitse-kaheksa kuriteoavaldust ööpäevas. Teist samapalju jääb statistikas kajastamata, sest kannatanud ei vaevu kehtiva kaskokindlustuse ja väikese kahju tõttu politseisse pöörduma.
Seda on väga palju. Sõidukitest vargused moodustavad Põhja prefektuuri territooriumil registreeritud vargustest umbes veerandi. Näiteks tänavu Põhja prefektuuris registreeritud 6328 vargusest on sõidukitesse sissemurdmiste osa 1396.
Ent seni on politsei huvi taoliste rüüstajate vastu olnud üsna leebe.
Mis on selle põhjuseks ja kuidas jõudsid uurijad pretsedenti loova otsuseni, loe edasi Postimehe paberlehest.