Viimased Harjumaal tegutsenud kiirabiarstid, kaks Sakus ja kaks Keilas, said koondatud kiirabiarsti Mare Liigeri väitel hiljuti kätte koondamisteated ning talle kinnitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirjalikult, et uut tööd enam pakkuda pole.
Koondatud kiirabiarst: osutusin üleliigseks!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigeri sõnul sai ta kirjaliku teate, et haiglal pole talle enam tööd ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill kinnitas samuti, et haiglal pole Liigerile erialast tööd pakkuda. «Eks ma olen tänu oma ühiskondlikule tööle nende jaoks ebamugav kontrolli alt väljunud mutrike,» usub Liiger. «Kusjuures iroonia on selles, et PERH pole arvestanud mu kahekordse kõrgharidusega, see pole aastakümneid kedagi huvitanud. Soomes tööintervjuul oli just see esimesel kohal,» rääkis ta.
Liigeri sõnul on siin aga tahetud kiirabiarstidest juba pikemat aega lahti saada. «Järjest võeti arstide asemele õed. Kui kuuled igal minutil kümme aastat järjest, et kiirabil oma töös pole arste vaja, otsustage ise, kas see pole mitte vaimne terror,» on kogenud kiirabiarst vestluses Postimehega emotsionaalne. «Arstid hääletavad jalgadega. Asi pole minu jaoks hull, õpin soome keelt, kuid see on küüditamine, mille üle Stalin võiks uhkust tunda!»
«Terviseameti ettepanek meile on hakata Harju- ja Läänemaal hakata pakkuma ainult õebrigaadide teenust,» kommenteeris Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill. Harju-Läänemaal peaks reformi tulemusena tööle hakkama 12 õendusbrigaadi.
Kiirabireform peaks kiirabibrigaadide arvu üle Eesti suurendama, kuid terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe sõnul on reformi üks eesmärk arsti- ja õebrigaadide rollide selgem eristamine. «Praegu teevad arstibrigaadid sama tööd, mis õebrigaadid,» tõdes Kaljumäe varasemas Postimehele antud intervjuus, soovides, et edaspidi sõidab arstibrigaad välja tõesti keerulisematel, elustamist vajavatel juhtudel.
«Kiirabiteenus on eelkõige õeteenus – oleme õdesid koolitanud ja nad on väga head professionaalid,» kinnitas Kaljumäe toonases intervjuus. Liiger leiab siiski, et noortel, äsja kooli lõpetanud õdedel puuduvad kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalikud kogemused ning Harjumaal suurema asustusega piirkondades võiks ikkagi olla kaks arstibrigaadi.
«Arsti väljasõitu on vaja paarituhandel juhul aastas,» nimetas Kaljumäe varasemas intervjuus. «Oleme siiani võimalusel arste, kes on aastaid kiirabis sõitnud, kiirabis hoidnud, aga kui tahame noori arste kiirabisse tööle tuua, peame pakkuma neile professionaalselt huvitavamat tööd, mis eeldab erakorralise meditsiini residentuuri läbimist,» ütles Kaljumäe.
Terviseameti täna pärastlõunal edastatud pressiteates kinnitab aga Kaljumäe, et mujal Eestis osutavad ja jäävad osutama kiirabiteenust nii arsti- kui õebrigaadid. «Kuigi kiirabiteenust suudavad täies mahus osutada ka üksnes õebrigaadid, töötavad arstid kiirabis ka järgmisel lepinguperioodil,“ kinnitas Terviseameti peadirektori asetäitja.
«Terviseametil on 11-aastane kogemus kiirabi korraldamisel, mistõttu võime öelda, et õebrigaadi osutatud kiirabiteenuse kvaliteet ja kättesaadavus on võrdväärne arstibrigaadide tööga,“ lisas ta.
Kiirabi järgmise pika lepinguperioodi ettevalmistamisel peavad kõik tulevased lepingupartnerid otsustama, kas ja millises ulatuses on neil teenuseosutamine arstibrigaadidega jõukohane.
«Kui konkreetselt selgitada Lääne-Harju teeninduspiirkonnas teenuseosutaja valikuid, siis olemasolevas personalisituatsioonis oleks tõepoolest arstibrigaadi pidamise kohustuse võtmine järgmiseks viieks aastaks seotud suure riskiga,» selgitas Kaljumäe.
Praegune ainus alles jäänud arstibrigaad üritab Kaljumäe sõnul teenust pakkuda kord ühes, kord teises maakonna osas, mis tekitab abivajajates segadust. Terviseamet loodab koostöös teenuseosutajaga tagada arstiabi kiirabis viisil, et sellest oleks tõesti abi kõikidele inimestele.
Kiirabi peaks järgmise pika lepinguperioodi vältel oluliselt kiiremini kohale jõudma paljudes Eestimaa piirkondades. 2014. aastal tuleb riiki juurde 5 uut kiirabibrigaadi – Türile, Jõgevale, Jürisse ja kaks Tallinnasse. Lisandub ka kokku kolm uut baasi – Türile, Jürile ja Tartusse Annelinna. Mitmes piirkonnas nihutatakse kiirabibaas haiglate juurest lähemale inimestele. 2015. aastal lisandub omakorda 7 uut brigaadi ja veel 3 kiirabibaasi.