Novembri nädalavahetustel pääseb raekoja torni

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raekoja torni trepid.
Raekoja torni trepid. Foto: Mihkel Maripuu

Kes ei jõudnud suvel ronida Tallinna raekoja torni, saab  seda teha novembri kahel esimesel nädalavahetusel.


Torn, mis muidu võtab külastajaid vastu vaid suvel, on avatud 1.-3. novembril ja 8.-10.novembril kella 12-16.

Tänapäeval on raekoja torn üldiselt avatud vaid suvel soojal ajal, et huvilised saaksid üles ronida ja imetleda, missugusena Tallinn ülevalt Vana Toomase silmade läbi paistab. Vanasti aga pidasid raevahid tornis vahti iga ilmaga.

Eelkõige jälgiti, et kuskilt suitsu ei oleks märgata – tulekahjud olid keskaegses linnas kerged tekkima ja neile oli vaja kiiresti piir panna. Kui raevaht tornis ohtu märkas, tõmbas ta torni kellarõdul asuvat häirekella. Selle kellani jõuab ka vapper külastaja, kes otsustab tuult trotsides läbida keskaegse keerdtrepi 115 astet.

Häirekella alumisel serval on kiri: «Au olgu Jumalale kõrges. Issanda aastal 1586. Igaüks hoidku oma tuld ja lõket, et sest linnale mingit kahju ei tekiks». Häirekella valmistas 1568. aastal Tallinna suurtükimeister Hinrik Hartmann. Kuni käesoleva sajandi alguseni tõmmati kellatila nöörist igal täistunnil vastavalt tundide arvule.

Kes juhtub aga nüüdsel ajal täistunnil torni ronima, peab arvestama, et kell töötab endiselt ja tema kõla, mis keskajal pidi üle kogu linna kostma, ei ole sugugi tuhmunud. Tänapäeval juhib kellatila lööke küll hoopis raekoja fassaadil oleva kella elektrooniline süsteem.

Raekoja torni pilet maksab kolm eurot, alla 16-aastastele lastele üks euro.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles