Tallinna linnavolikogu viimase koosseisu korrakaitsekomisjoni liige Toomas Viks toonitab, et avaliku korra rikkumine on keelatud mis tahes kellaajal.
Viks: kuidas taltsutada lärmakat naabrit?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See tähendab seda, et pole ka normaalne, kui korteris pannakse tümakas põhja kell 7 hommikul ja lülitatakse välja õhtul kell 23.00, kui algab öörahu,» rääkis Viks.
«Lärmaka naabri taltsutamisel tuleb oma tegevuses liikuda viisakast vestlusest jõulisemate meetmeteni,» rääkis Viks oma kogemustele toetudes. «Olen oma elukohta vahetanud kolmel korral ning igal pool on mul tulnud suhelda väga erinevate naabritega, kes teistest majaelanikest ei hooli.»
Esimese asjana tuleb mehe sõnul loomulikult minna ja püüda probleemsete naabritega mõislikult läbi rääkida. «Võib juhtuda, et inimesed ei taju ise, kuivõrd kehv helipidavus on korterelamutes ning kui hästi kostab üle kogu maja kõlaritest kostuv bass. Kui tegemist on inimestega, kes mõistavad, et ei ela eramus ja naabritega tuleb arvestada, on mure murtud,» selgitas ta.
«Paha lugu on siis, kui lärmavad naabrid, eriti kui tegu on üürnikega, üleolevalt vastu võtavad või lausa pikalt saadavad. Siis tuleb viisakalt öelda, et enam te neid ei tülita ja järgmisel korral tuleb nende ukse taha juba politseipatrull.»
Üldjuhul on eestlane Viksi hinnangul hirmus kannatlik või siis ei tihka minna lärmavaid naabreid korrale kutsuma. «Sel juhul tasub koheselt helistada politseisse, järgmisel päeval aga pöörduda korteriühistu juhatuse poole, kes peaksid selle asjaga tegelema ja probleemsete elanikega rääkima. Kui tegu on üürnikega, siis tuleb esmajoones rääkida korteriomanikuga, sest ega mõistlik omanik ei soovi ka endale läbustajatest üürnikke, kes tekitavad korteriühistus probleeme.»
Kui naaber on siiski otsustanud välja kutsuda politseipatrulli ja soovib, et sellest ka kasu oleks, siis peab ta Viksi soovitusel kindlasti olema valmis ka avaldust kirjutama.« Tihtilugu küsitakse seda koheselt ka väljakutse tegemisel, sest vaid siis on võimalus rahurikkujaid seaduslikul moel korrale kutsuda ehk mõista rahatrahv. Seega on ülimalt oluline, et politsei väljakutsuja kirjutaks ka avalduse.»
«Vajadusel võib probleemse korteriomanikuga minna vestlema mitmekesi ehk võtta toetuseks kaasa teisigi naabreid. Sel juhul näeb ka lärmaja, et te pole sellel lahinguväljal üksi,» leiab Viks.