Naissaare asukate sõnul on viimasel ajal sagenenud juhtumid, kui metssead on muutunud kiskjateks, murdnud kitse- ja lambatallesid ning püüdnud isegi koeri ja inimesi rünnata.
Metssead hoiavad Naissaart hirmu all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naissaarel islandi lambaid pidav mees, kes oma nime ütelda ei soovinud, kirjeldas olukorda, kus tänavu märtsis olid näljased metssead tallesid murdnud. Lund oli siis vähemalt meetri jagu ning üle tara pääsemine polnud sigadele keeruline. Täiskasvanud lambad said plehku, kuid mitu talle langes metssigade saagiks. Hommikul olid lumel vaid verised riismed ja hulk seajälgi.
Teine tõestisündinud lugu räägib sellest, et jaanuaris tegi üks matkaja räätsadega ringi ümber Naissaare. Ühel hetkel seisis ta saare lõunarannikul silmitsi kümneliikmelise seakarjaga. Näljased elukad pidanud hulk aega aru, kas rünnata või mitte. Kui matkamees karjumist ei jätnud, põgenesid sead siiski metsa.
Kuni 2006. aastani Naissaare looduspargi direktori ametit pidanud Tiit Koit kinnitas, et tema ajal oli saarel igal aastal toimunud kaks kuni neli jahti, kus osales paarkümmend või rohkemgi jahimeest, et metssigade arvukus kontrolli all hoida. Praegu võivat saarel hinnanguliselt olla 30 - 50 siga.
«Tean, et ka viimasel talvel tahtsid jahimehed sinna minna, kuid ilmad olid nii karmid ja lund nii palju, et sellest ei tulnud midagi välja,» ütles Koit. «Saarel on muidugi raske sigu taga ajada, sest neil on seal metsades palju peidupaiku. Head koerad ja palju mehi peab olema.»
Lambatallede mahamurdmine oli Koidule üllatus, sest varem tema teada midagi niisugust ei juhtunud. Metskitsede kohta ütles ta, et on ise neid sinna mitu korda viinud nii Nigula turvakodust kui Tallinna loomaaiast. Viimati paar aastat tagasi. Kunagi elas Naissaarel palju kitsi, sest söögipoolist jätkub neile sealsetes metsades ohtralt.
«Seda märkasin aga küll, et kitsede arvukus ei tahtnud kasvada,» tõdes Koit. «Eks metssead võivad selle üks põhjus olla küll. Täiskasvanud kitsi sead muidugi kardavad. Teine asi on see, et ega rebastest seal ka puudust ole.»
Harju jahindusklubi esimees Rein Sõitja ei taha uskuda, et Naissaarel niipalju metssigu on. Ta ütles, et talvel saarel käinud mõne jahimehe hinnangul võiks neid elukaid seal ringi hulkuda umbes 15. Raskel talvel on sigu tõenäoliselt hukka ka saanud.
Sõitja ei usu ta, et Naissaarel mingid tapjasead ringi luusivad. Tänavusel talvel pidi kaks jahimeeste rühma saarele küll küttima minema, aga paks lumi tõmbas nendele plaanidele kriipsu peale.
«Ma arvan, et kui tõesti sead lambatallesid ründasid, siis peab tegu olema mõne vigase loomaga, ega siga niisama jala pealt kedagi maha võtma ei lähe,» märkis Sõitja.
Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul ei ole selles midagi imelikku, kui metssead kitse- või lambatallesid ründavad, sest siga on samasugune kõigesööja nagu inimene.
«See ei ole mingi haruldus, kui metssiga ka elavaid elukaid ründab,» tõdes Kaal. «Aga Naissaarel võis ju ka see juhtuda, et rebased murdsid talled maha ning sead maiustasid ülejääkidega. Maas lamavate kitsetallede, jänesepoegade või lindude ründamine on metssigade puhul tavaline asi. See näitab, et nende arvukuse juures jääb neile toitu väheks ja siis nad kasutavad kõik võimalused ära.»