Pajula: meil lihtsalt pole lapsi kuskile mahutada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. Foto: Egert Kamenik.

Tallinna haridusameti juht Andres Pajula kinnitab intervjuus Postimees.ee'le, et Tallinn on võtnud kasutusele kõik võimalused uute lasteaiakohtade loomiseks ning laste olukord pole üldse hull, praeguse probleemi tekitab lihtsalt terviseameti kius.

Vaidlusalune lasteaedade tervisekaitsenõudeid käsitlev määrus kehtestati kõigile Eesti lasteaedadele. Mis te ise arvate, miks Tallinnas olukord nii hulluks läks, et tuli rühmade komplekteerimine peatada, kui teised saavad ilma selliste äärmuslike meetmeteta hakkama?

Sama olukord on tegelikult Pärnus, kindlasti teisteski omavalitsustes. Küsimus on tervisekaitse aktiivses tegutsemises, Tallinnas on terviseamet eriti aktiivselt ja täpselt vaadanud seadusparagrahve. Meil on olemas üsna konkreetne ettekirjutus, kus 19 lasteaias olevast 2225 lapsest tuleb välja arvata 580 last. Kui me seda 1. septembriks ei tee, peame maksma sunnisraha 90 000 krooni. Täna teame, et terviseamet külastab ka ülejäänud lasteaedu ja sealt tulevad täpselt samasugused ettekirjutused. Selline on seis.

Terviseameti andmeil ei vasta kontrollitud lasteaiarühmadest 90 protsenti nõuetele, ent ettekirjutusi on tehtud vaid 7, kus olukord tõsiselt hull. Kas olete kursis nende konkreetsete oludega, kas teie hinnangul on neis kohtades asi korras?
Ma olen suurepäraselt kursis. Olen nõus, mis puudutab näiteks Pirita Kose lasteaeda, see hoone pole tõesti ette nähtud lasteaiaks ja tahame sinna uut hoonet rajada. Aga näiteks kaks Mustamäe lasteaeda Kiikhobu ja Delfiini lasteaed, kus kontrolli tulemusel toodi välja, et seal tohiks olla vaid 177 last. Lasteaed ehitati 260 lapsele ja täna on seal 230 last.

Kui enne 1. jaanuari käidi neid lasteaedu kontrollimas, siis ei olnud olemas tervisekaitse-eeskirja suurte lasteaedade kohta - Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe ühegi lasteaia kohta ettekirjutust ei saanud teha. Täna on see määrus olemas ja nüüd neid usinalt kontrollitakse. Kui öeldakse, et rohkem lapsi seal olla ei tohi, siis meie ülesanne on ettekirjutusi täita.

Varem kehtisid määrused ainult väikestele lasteaedadele?
Täpselt nii. Suurtele ei olnud määrust. Seesama määrus tänastes tingimustes lihtsalt laiendati nendele. Kui sotsiaalminister väidab, et määrus kehtib 1999. aastast, siis jah, aga oli mõeldud uute lasteaedade ehitamiseks ja ka see paragrahv, mis räägib ruumide suurusest, oli kirjutatud 3-6-rühmalistele lasteaedadele. Täna rakendatakse seda kõigis. Minister räägib poolikut tõde.

Ja see näide, et ühe lapse kohta peab olema üks ruutmeeter tualettruumi, kui on 20-lapseline rühm, siis kas kuskil üldse nii suuri tualette on olemas?
Miks ei ole. Näiteks uutes Lauliku, Padriku ja Rännaku lasteaedades on ruumid ääretult suured ja vaba pinda on palju, koridorid avarad, samuti võimlemisruumid, aulad - kõik vastavad nõuetele.

Me oleme kogu aeg lähtunud mõistlikkuse printsiibist ja öelnud, et laste arvu tohib suurendada 24ni nendes rühmades, kus kohalkäijate protsent on väike. Kus on kohalkäimisprotsent 80-90, oleme öelnud, et jääge 20 lapse piiresse. Lähtuda tuleb sellest, palju reaalselt lapsi kohal käib. Joonlauaga mõõta pole mõtet.

Uute majade ehitamine on tohutult kallis ja aeganõudev, lasteaiakohtade probleem ilmselt Tallinnas üks tõsisemaid. Milliseid lahendusi te veel otsite peale selle, et ootate ministrilt määruse muutmist? Näiteks Tartu toetab eralasteaedade rajamist, eralastehoidusid jne. Palun loetlege Tallinna meetmed.
Tallinn toetab ka täpselt samuti eralasteaedu võrdselt munitsipaallasteaedadega. Oleme loonud koduste lapse hoidmise teenuse ehk lapsehoiuteenuse toetus. Oleme kõik vabad lasteaedade pinnad kasutusele võtnud. Näiteks kui varem renditi Muhu lasteaias ruume apteegile, siis tänaseks on kõik rendilepingud lõpetatud. Samuti on lasteaed-algkoolid likvideeritud ja algkooli osadesse tehtud uued lasteaiarühmad. See ongi andnud tulemuse, et meil ei olnud enam järjekorda 3-7-aastastele lastele, probleemid olid ainult 1,5-2,5-aastaste lastega, sest kõigile nendele ei saanud kohe kohta kindlustada.

Ma tahan öelda, et need laste arvud lasteaedades on seal sellised olnud juba 2001.-2003. aastast. Üleöö tekitada probleemi sellest, kui terve aja on lapsed seal nii käinud, on tõesti lambist välja kistud tüli.

Aga rühmi ju suurendati viimastel aastatel mitmel korral?
Ei suurendatud! Kontrollitud lasteaedadest vähemalt pooltel oli laste arv selline juba alates 2001. aastast. Vaid 3-5 lasteaial muudeti laste arvu rühmas 2007. või 2008. aastal.

Aga aastal 2006 ju muudeti alles seadust, mis lubas suurendada sõimerühma 14-lt 16 lapseni ja lasteaiarühma 20-lt 24ni.
Ei, seadus on terve aja kehtinud. Enne oli piir 20-24 last, sõimes 14-16 last. Kogu aeg on seadus 24 last võimaldanud, siin ei ole midagi uut. Meil on kõik sellised otsused tehtud hoolekogude nõusolekul.

Mille alusel see arvestus tehti, et määruse rangemaks muutmine puudutab 6000 lasteaialast?
Pragmaatilisest arvutusest. Kui ma tõin välja, et kontrollitud 19 lasteaiast tuleb 2225 lapsest välja arvata 580, siis need lasteaiad olid läbilõige kõigist Tallinna lasteaiatüüpidest. Kui kontrolliti umbes 10 protsenti lasteaedadest [kokku on Tallinnas 127 lasteaeda - toim.], siis laiendame seda numbrit kõikidele lasteaedadele.

Mulle räägiti juhtum, kus lasteaiarühmas on nii palju lapsi, et kahel neist pole oma kappi ega voodit. Aga nüüd hiljuti võeti sinna veel kaks last rühma juurde.
Tegelikult ei ole need asjad päris nii hullud. Kui me räägime kapist, siis tänapäeva uutes lasteaedades, näiteks Viimsis pole ühelgi lapsel kappe, kõik riided on nagis. Kapp on kõige lihtsam lahendus lapsele juurde panna. Pigem on tegu ajutiste küsimustega. Võib-olla kõigis lasteaedades pole juhid nii võimekad kui teised. Mina ei ole veel näinud, et lapsi oleks nii palju, et nad üksteise otsas oleks.

Sotsiaalminister ütles, et lasteaedade rahastamine tuleb korda teha. Kas probleem on pearahasüsteemis?
Kogu raha ei eraldata pearahapõhiselt, osa ka kulupõhiselt, näiteks juhtimiskulud. Me võime ju osa raha eraldada rühmapõhiselt, see ei muuda asja. Tänase probleemi sidumine rahaga ei ole õige, see ei muuda asja. No näiteks, kui saavutame selle, et viime laste arvu 18 lapseni. Ega siis kulud lapse kohta võivad näiliselt tõusta 20 protsenti, aga ega keegi sellest õnnelikumaks ei saa. Kaks õpetajat, õpetajaabi jäävad ikka sinna, wc-paberit läheb ikka sama palju, nõusid ikka vaja pesta. Ega laste elu sellest paremaks lähe.

Kas sellepärast, et lapse pearaha tõuseks 20 protsenti, midagi seal rühmas paremaks läheks? Me peame tegutsema selle nimel, et midagi muutuks. Kas te arvate, et laps on rühmas õnnelikum, kui tal on 12 või 14 mängupartnerit? No ei sõltu sellest tema õnn!

Meil pole lihtsalt lapsi kuhugi panna ega ümber paigutada, nagu seda soovitab terviseamet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles