Pevkur: Tallinna lasteaedade probleem on alarahastamises

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasteaed.
Lasteaed. Foto: Corbis / Scanpix

Sotsiaalminister Hanno Pevkur leiab, et Tallinna lasteaedade probleem pole mitte tänavu täpsustatud tervisekaitsenõuetes, vaid alarahastamises.

«Tallinna probleem pole mitte tervisekaitsenõuded, vaid lasteaedade alarahastamine. Teoreetiliselt võiks ju rääkida, et kaotame tervisekaitsenõuded üldse ära, et siis saab ju lasteaiakohtade mure lahendatud, aga siis tuleb küsida ka lapsevanematelt näiteks, et kas lapsed võivad edaspidi magada põrandal või kahekesi ühes voodis ja kas kahe erineva pere lapse riided topitakse ühte kappi?» arutles minister Pevkur.

«Tallinn peaks lasteaedade rahastamise korda saama, siis ei peaks lasteaedade juhatajad muretsema selle pärast, et lasteaia toimetulekuks tuleb võtta rühma 24 või rohkem last. Probleem pole tervisekaitsenõuetes, vaid lasteaedade alarahastamises!»

Tallinna linnavalitsus on korduvalt viidanud ka sellele, et hoopis riik on omavalitsustele eraldatavat raha kärpinud. «On omavalitsuse enda otsustada, kas ja kuidas oma eelarvelisi vahendid kasutatakse. Kui mõni omavalitsus, olgu selleks või Tallinna linn, ei saa lasteaedade majandamisega hakkama, tuleb põhjusi otsida linna juhtimisest ja eelarvevahendite ebaotstarbekast paigutamisest,» märkis minister.

«Kui keegi kärbib lasteaedadele ette nähtud rahalisi vahendeid, siis vaid omavalitsused ise, kuna see on nende endi otsustada, kas rahastatakse lasteaedu või näiteks oma telesaateid.»

Pevkur rõhutas, et programmi «Igale lapsele lasteaiakoht» kaudu toetas riik omavalitsusi täiendavalt lasteaiakohtade loomiseks 225 miljoni krooniga.

Nõudeid leevendati

«Tervisekaitsenõuded on suurelt jaolt sellistena kehtinud viimased 11 aastat, 1. jaanuarist muudeti nõudeid leebemaks,» väitis Pevkur. Näiteks kaotati ära nõuded üldisele maa-ala suurusele, mis oli probleemiks eelkõige kesklinna lasteaedadele. Samuti lubatakse nüüd ühist mängu- ja magamisruumi ning sel juhul piirduda lapse kohta minimaalselt nelja ruutmeetriga. Muidu pidid toad olema eraldi ja lapse kohta 4,5 m2 pinda.

Terviseameti andmetel on registreeritud laste arv ja nõutavad ruutmeetrid lapse kohta probleemiks ennekõike suuremates linnades Tallinnas ja Tartus, vähemal määral ka üksikutes lasteaedades mujal Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles