Linnaliinibussides sõitvad kodutud ja asotsiaalid häirivad teisi bussisõitjaid, kuid bussijuhtidel pole võimalik jälgida, missugused inimesed bussi sisenevad.
TAK: bussijuhtidel pole võimalik kõiki sõitjaid kontrollida
9. aprill 2010, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Autobussikoondise (TAK) pressiesindaja Sirje Roht leidis, et kodutute näol on tegemist üldise sotsiaalprobleemiga, millele tuleb lahendus leida linna ja ühiskonna tasandil.
«Nad tekitavad pingeid ka ühissõidukijuhtidele, eriti nendel liinidel, mis viivad varjupaikadesse, kuid bussijuhid ei saa ühiskonna sotsiaalküsimusi ära lahendada. Liiatigi ei lahenda kodutu ühest bussist välja ajamine probleemi, sest ta läheb lihtsalt järgmise peale. Meie ei oska siin lahendust pakkuda, võib-olla peaks munitsipaalpolitsei rohkem ühissõidukites korda jälgima,» arvas Roht.
Ta meenutas, et kõigile linnatranspordi kasutajatele kehtib sõitjateveo eeskiri, mis keelab inimestel sõita ühissõidukis joobnuna või määrdunud riietes. Samuti ei tohi seal suitsetada või häirida kaassõitjaid ega risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust.
«Sellele vastavalt püüavad bussijuhid jälgida sõidukisse sisenejaid ja jõudumööda tagada bussides korda. Bussijuht saab kontrollida ja tõkestada küll esiuksest sisenejaid, kes on silmaga nähtavalt räpased, võivad ära määrida sõiduki või kellel pole piletit, kuid 18-meetrise lõõtsbussi korral ei ole juhil ülevaadet tagumistest ustest sisenejate kohta ning seetõttu on asotsiaalide probleem täiesti olemas nendel liinidel, mis viivad näiteks kodutute varjupaikadesse,» rääkis Roht.
Bussijuhi töö on tema sõnul niigi pingeline ja vastutus suur nii liikluses turvalisuse tagamise kui graafikust kinnipidamise osas. Seetõttu olevat võimatu panna bussijuhile kohustust hakata tagumistest ustest sisenejaid üle vaatama.
Roht nentis, et see, keda liigitada asotsiaaliks ja keda mitte, on keerulisem küsimus kui esmapilgul tundub. «Isegi öö otsa pidutsenud tavakodanik võib hommikuks nii kortsus, haisev ja õnnetu välja näha, et peletab pooled sõitjad bussist välja. Bussijuhtidele ei ole antud sõitjate liigitamiseks või nende kallal jõu kasutamiseks eraldi volitusi,» ütles ta. Nii hindabki bussijuht olukorda oma parema äranägemise järgi ja otsustab, kuidas tuleks tekkinud probleem lahendada.
«Siinkohal rõhutaksime siiski kodanikujulgust, et ka sõitjad jälgiksid, mis bussis nende ümber toimub. Ning nähes ühissõiduki määrimist, risustamist, lõhkumist või kaassõitjate häirimist ei jääks inimesed ükskõikseks pealtvaatajaks, vaid helistaksid politseisse või vähemalt teataksid bussijuhile, sest turvalisust saab tagada ainult ühiselt hoolides,» manitses Roht.
Väljavõte sõitjateveo eeskirjast
Sõitjal on keelatud:
- sõita ühissõidukis määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid;
- avada või sulgeda aknaid ja luuke ilma ühissõidukijuhi loata;
- takistada uste avanemist ja sulgumist, piirata ühissõidukijuhi vaatevälja;
- häirida ühissõidukijuhti ning takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd;
- lõhkuda, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust;
- seada ohtu kaassõitjaid, viibida sõidukis rulluiskudel, rulal vms;
- sõita ühissõidukis joobeseisundis, kui sellega kaasneb ühissõidukijuhti või kaassõitjaid häiriv käitumine.