Esialgse uurimisversiooni järgi oli piiritu armukadedus põhjus, miks varem kohtulikult karistatud mees pani oma kodus naise ja kahe väikese lapse juuresolekul plahvatama lõhkekeha, tappes iseenda ja imiku ning vigastades veel kaheksat inimest.
Kuldnoka tänava plahvatuse põhjus - armukadedus?
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
29. märts 2010, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas, inimohvritega varingu poolest kurikuulsa Marja kaupluse taga asuvas paneelelamus oma emale kuuluvas korteris elanud Sergei (39) elu paistis viimastel aastatel olevat normaalne.
1994. aastal mõisteti Sergei küll relvastatud ja maskis röövimise eest kümneks aastaks vangi, kuid pärast seda, kui ta oli koos kuriteokaaslasest vennaga karistuse ära kandnud ja 2002. aastal enne tähtaega vabanes, suutis ta halvalt teelt hoiduda. Erinevalt oma vennast, kes hukkunud mehe tuttavate väitel peagi tagasi vanglasse sattus.
Majanaabrite teada käis Sergei korralikult tööl, teenides igapäevast leiba kaitseväes kojamehena töötades. Need on andmed, mida uurijad ja kaitsevägi eile Postimehele ametlikult kinnitada ei julgenud.
Meeletud armukadedushood
2008. aastal tutvus Sergei oma tulevase elukaaslasega, naabrite kinnitusel väikese, armsa ja ilusa naisega. Möödunud aasta lõpus sündis neil tütar. Ja siis Sergei elu ootamatult muutus.
Mehe sõprade sõnul tõi naine seejärel Ida-Virumaalt nende juurde pealinna elama ka oma vanema lapse, kaheaastase tütre eelmisest kooselust. Sergei jaoks olnud see üllatus, millega ta sisimas kuidagi leppida polevat suutnud.
Nagu rääkisid plahvatuses räsitud maja juurde kogunenud Sergei sõbrad, võttis mees seejärel pähe, et ka hiljuti sündinud laps ei pruugi tema oma olla, ning alguse said meeletud armukadedushood.
Laupäevaõhtune tüli kujunes naabrite väitel ülekaalukalt lärmakaimaks, esialgsetel andmetel läks armukade mees oma naisele korduvalt kätega kallale.
Naise hädakisa kuulasid naabrid läbi paneelmaja õhukeste seinte ligi kolm tundi. «Naine karjus sellise häälega, et minu arvates võiks nii võimsa häälega lausa ooperis laulda,» ütles üks tragöödia otseseid tunnistajaid, korrus kõrgemal elav Arvi.
Imik jäi korterisse
Veidi enne keskööd sai naabrite kannatus otsa ja kohale kutsuti politseipatrull. Ust Sergei ei avanud, kuigi politsei veenis meest pool tundi, et lukus turvauks teda ei päästa ja vajadusel kutsutakse kohale päästeamet, kes raudukse lahti lõikab.
Just siis, kui 15 aastat patrullitööd teinud 37-aastase vanemkonstaabli kannatus katkema hakkas, kärgatas ootamatult pauk. Tõenäoliselt plahvatas lõhkeaine, sest gaasi pole elanike kinnitusel selles majas juba aastaid olnud. Naabrid usuvad, et korteris plahvatas granaat.
Plahvatuse lööklaine paiskas hetkega eest korteri ukse ja haaras lennult endaga kaasa selle taga seisnud vanemkonstaabli, kes paiskus vastu pooleldi avatud vastaskorteri ust ja sai kõvasti muljuda.
Uudishimu läks kalliks maksma ka toimunut uudistavale naabrimehele, kes seisis oma korteri pooleldi avatud ukse vahel. Lööklaine virutas ukse kinni, mees jäi varbaid pidi ukse vahele ning peab nüüd mõnda aega ilma varbaküünteta hakkama saama.
Õnnekombel pääses vigastusteta teine politseiametnik, sest jäi plahvatuse hetkel korteriseina varju.
Küll aga sai viga alumisel, kolmandal korrusel parajasti arvuti taga istunud vanem sotsiaaltöötajast naisterahvas, kellele varises kaela lagi, põhjustades peavigastuse. Majas leviv paks suits põhjustas vingumürgituse kahele naaberkorterites olnud mehele, üks neist vajas intensiivravi.
Esimesena ilmutas plahvatuse epitsentris elumärke perevägivalla ohvriks langenud nooruke naine, kes purunenud korterit täitva suitsu ja tolmu seest verise näoga ja poolalasti välja jooksis, süles vanem, kaheaastane laps. «Ta karjus, et minu laps on seal korteris ja et päästke ta sealt ära,» rääkis plahvatuse järel allkorrusele tormanud Arvi. Seejärel lõid korterist välja leegid.
Puhkes tulekahju
Plahvatuses terveks jäänud politseinik ja Arvi lohistasid kõigepealt leekidest eemale maas lebava ja oigava vanemkonstaabli.
Plahvatuse korraldanud Sergei oli sel hetkel veel kindlasti elus. «Ma nägin oma silmaga, kuidas ta ühest toast teise jooksis,» rääkis naabrimees Arvi. «Terveks jäänud politseinik tahtis korterisse Sergei ja lapse järele joosta, kuid leegid tulid koridoris nii kiiresti vastu, et teha polnud seal midagi. Tulesein oli lihtsalt ees. Politseinik hüüdis veel, et kas kellelgi on tulekustutit, kuid mis see enam aidanuks,» meenutas naaber.
Kui lähtuda naabri nähtust ja sellest, et ema koos ühe lapsega pärast plahvatust korterist elusalt välja pääses, on väga tõenäoline, et Sergei ja tema väike laps ei hukkunud mitte plahvatuses, vaid kahetoalises korteris puhkenud tulekahjus. Prokuratuur seda versiooni siiski tõenäoliseks ei pea.
Tulekahju oli nii äge, et mõneks ajaks sattus ohtu isegi ülakorteris elanud üle 80 aasta vana endine tsiviilkaitseõpetaja, kelle korteris asjad kiirelt tõusnud temperatuuri tõttu süttisid. Mees sulges end leekide eest kööki, tema päästsid kohale saabunud tuletõrjujad.
Mis korteris täpselt plahvatas ja kust Sergei selleks vajaliku lõhkeaine hankis, uurib kaitsepolitsei.
Linn majutas hädalised hotelli
Pärast plahvatust ja tulekahju evakueeris politsei Kuldnoka 6 kortermaja ühe trepikoja kõigi üheksa korruse korterite elanikud, keda oli kokku üle 30.
«Meie poole pöördus neist 13, kellest 12 majutasime hotelli ja ühe inimese sotsiaalmajja,» rääkis Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb. Sotsiaalmajja paigutati 93-aastane vanainimene, kes vajas rohkem hoolt.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Helen Kuuseoja sõnul lõpetasid päästjad eile kella 16.30 ajal maja toestamise, kuid enne elanike korterisse tagasi lubamist vaatavad hoone üle veel kindlustuseksperdid. «Päästjad ehitasid hoone toestamiseks prussidest sõrestiku,» lausus Kuuseoja.
Linnaosavanem kinnitas, et maja tervikuna on täiesti elamiskõlblik, kuid küsimus on eelkõige vahelagedes neljandal korrusel asuva õnnetuskoha läheduses. Esialgsete hinnangute kohaselt võib enamik evakueerituid siiski täna pärastlõunal koju naasta, lõpliku hinnangu annavad eksperdid täna hommikul.
Korb märkis, et ainult plahvatuskorter ning selle all ja peal asuvad naaberkorterid on kasutuskõlbmatud. Korterist, kus plahvatus toimus, eluga pääsenud naine ja laps on praegu haiglas. Ülejäänud kahe korteri elanikud pole Korbi sõnul esialgu linnaosavalitsuse abi vajanud, aga kui nad peavarju vajavad, siis linnaosa on valmis seda pakkuma. Neljandal korrusel asuvad naaberkorterid on ekspertide hinnangul elamiskõlblikud. (postimees.ee / BNS)
Osa vigastatuid sai eile koju
Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase andmetel lasti osa vigastatuid eile õhtul kodusele ravile. Haiglaravile jäid plahvatanud korteris viibinud naine, kes sai Adlase sõnul trauma; tema kaheaastane laps, kes pääses peaaegu vigastusteta, kuid vajab jälgimist; raske trauma saanud politseinik ja üks raske vingumürgituse saanud mees.
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas märkis, et võrreldes 20. jaanuaril Põhja-Tallinnas Süsta tänava kortermajas toimunud plahvatusega oli kiirabi töö seekord veidi keerulisem. «Võrreldes Süsta tänavaga oli hoone suurem ja kannatanute hulga selgitamine võttis aega, sest põlengu suits levis üle maja,» rääkis ta. (postimees.ee)