Eile Vabaduse platsil märtsiküüditamise aastapäeval efektse üle 20 000 küünla süütamise eestvedaja sõnul oli ürituse menukus suur üllatus.
Küünalde süütamisest võiks korraldaja sõnul saada traditsioon
26. märts 2010, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tunne, mis meid eile Vabaduse platsil valdas, oli võimas,» tunnistas küünalde süütamise aktsiooni eestvedaja Tanel Tsirgu ning lisas, et inimeste sedavõrd laiaulatuslik kaasatulek oli korraldajatele suureks üllatuseks.
«See näitab, et meie rahvast 61 aasta eest tabanud terrori meelespidamine läheb korda ka noortele, kelle isiklik side tollaste sündmustega ei ole enam vahetu,» arvas Tsirgu.
«Kuigi mõte süüdata iga tol ööl küüditatu mälestuseks küünal liikus meie peades juba mõnda aega, sai eilne üritus plaanitud napi paari nädalaga. Selles suhtes on olnud viimased päevad eriti kiired,» tunnistas Tsirgu.
Pärast üleskutsete avaldamist hakkasid inimesed korraldajatele helistama ja tundma huvi, kuhu ning millal täpselt küünal tuua või kuidas nad saaksid ettevõtmist aidata.
«Tahaksin kõigi korraldajate nimel siirast tänu avaldada kõigile, kes küünalde süütamisest osa võtsid ning neile, kes sellele ettevõtmisele oma õla alla panid,» sõnas Tsirgu.
Korraldajate eriline tänu kuulub totalitaristlike režiimide kuritegude uurimise ja teadvustamise sihtasutusele Unitas, kes oli lahkelt nõus koguma annetusi küünalde soetamiseks. «Suur tänu ka Tallinna linnale, kes tuli meile vastu ja andis nõusoleku avaliku koosoleku korraldamiseks väga lühikese etteteatamisega.»
Tanel Tsirgu sõnul innustab eilse ürituse edu, teisalt ka kohustab.
«Enam kui 20 000 mälestusküünla üheaegne süütamine kujunes tõeliseks rahvaürituseks. Esimesel korral saime annetustena küünalde soetamiseks raha kokku. Kui ka järgnevatel aastatel leidub toetajaid ning rahvas ürituse omaks võtab, võiks sellest tõepoolest kujuneda iga-aastane traditsioon,» arvas Tsirgu.
Ürituse eestvedaja nägemuses võiks selles ürituses leinapäeva tähistamise kõrval enam näha ja tunda tänapäeva noorte ühtekuuluvustunnet nendega, kes Eestile kõige raskematel aegadel on meie vabadusiha edasi kandnud. «Teatud määral on see ka manifestatsioon põlvkondade järjepidevusele ja suunatud seega nii olevikku kui tulevikku.»