Masuajale vaatamata ei ole Tallinna lähivaldades elavad inimesed oma lapsi pealinna koolidest ära võtnud, eriliseks tõmbenumbriks on hoopiski kujunenud gümnaasiumid.
Tallinna gümnaasiumid on muutunud tõmbenumbriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna haridusameti andmetel on väljaspoolt Tallinna pealinna koolides käivate laste arv viimase kahe aastaga langenud 112 võrra, aga seda ainult põhikooli osas. Samal ajal on gümnasistide arv hoopiski kasvanud 246 võrra.
«Gümnaasiumiõpilaste arv on suurenenud, sest Tallinna gümnaasiumid on kujunenud tõmbekeskusteks, kus soovivad õpinguid jätkata ka väljaspool pealinna elavad noored,» märkis linna haridusameti info peaspetsialist Leini Jürisaar.
Väljaspoolt Tallinna pärit põhikooliõpilate arvu vähenemist pealinna koolides põhjendas Jürisaar sellega, et õppurite hulk 1.- 9. klassis on viimase kahe aastaga üldse langustendentsi näidanud.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur mainis, et täpseid numbreid ei oska ta küll ütelda, aga trend ei ole viimase aastaga muutunud. See tähendab, et kooli tuleb jätkuvalt õpilasi paljudest Eesti maakondadest, suurem osa muidugi Tallinna lähivaldadest.
«Seda ei saa ma küll ütelda, et masuaeg on õpilaste arvus midagi muutnud,» märkis Agur. «Otsest analüüsi selle kohta, kuidas väljastpoolt Tallinna tulnud õpilaste arv on muutunud, me otseselt teinud ei ole.»
Tallinna kunstigümnaasiumi kurikuulus juht Märt Sults tõdes, et paari aastaga on koolis 50 - 60 last vähemaks jäänud küll, kuid nende hulgas on nii pealinna kui mujalt tulnud õppureid.
«Asi on selles ju ka, et paljud peavad Kopli kooli taset nõrgaks ning tulevad siia õppima,» ütles Sults. «Aga meie tase ei ole sugugi madal ning siis lähevad nad jälle minema. Niimoodi muutubki õpilaste arv pidevalt.»
Siiski tõdes Sults, et kuna nii mõnelgi kohalikul omavalitsusel napib raha, ei suudeta Tallinnale laste siin õppimise eest maksta ning õpilased peavad kodukooli jälle tagasi minema. Niisuguste juhtumite täpset arvu Kopli koolis ei osanud ta nimetada.
Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi mainis, et tema küll ei ole täheldanud väljaspoolt Tallinna koolis käivate laste arvu vähenemist viimastel aastatel. Olukord pidavat olema stabiilne. Üks osa lütseumi õpilastest on sellised, kes elavad küll pealinna naabervaldades, kuid nende vanemad töötavad Tallinnas ning sõidutavad oma võsukesi edasi-tagasi.
«Seega on tegemist ikka rohkem pealinna inimestega, kuigi magamas käivad nad mujal,» lisas Leesi. «Seda nüüd küll ei ole, et Hiiumaalt või Saaremaalt meil lapsi koolis käiks.»
Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi kinnitas samuti, et väljaspoolt Tallinna koolis käivate laste arv ei ole viimasel ajal muutunud. Kõik kolledžis käima hakanud lapsed õpivad seal edasi ning ära ei ole läinud. Samal seisukohal oli ka Tallinna reaalkooli õppealajuhataja Ene Saar.
Teiste omavalitsuste lapsed Tallinna koolides
2008.a. 2009.a. 2010.a
Põhikool 2412 2359 2300
Gümnaasium 2287 2476 2533
Allikas: Tallinna haridusamet