Riho Sobi: oleme riskiks valmis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastast ei tohi enam ebakvaliteetset joogivett müüa.
2014. aastast ei tohi enam ebakvaliteetset joogivett müüa. Foto: Toomas Huik.

Tallinna veepuhastusjaama juhataja Riho Sobi märkis, et eile Ülemiste järve jääle hädamaandunud lennuki tiibadest välja tilkunud kütuse tõttu on tallinlaste joogivee reostumise oht küll olemas, kuid firma on niisuguse riski kõrvaldamiseks igati valmis.


«Esmalt tuleb muidugi öelda, et tegemist oli õnneliku õnnetusega, kuid meile (veepuhastusjaamale - toim.) tähendab see siiski teatud riski» märkis Sobi. «Õnneks asub koht, kus õnnetus juhtus, veepuhastusjaamast umbes kahe kilomeetri kaugusel.Täna saatsime mehed järvele, et puurida õnnetuskoha ümber jäässe augud ja võtta proove. Niimoodi saame tuvastada, kuhu vette sattunud kütus liigub ning kui palju seda seal on.»

Ta lisas, et veepuhatsusjaam jälgib pidevalt vee olukorda järves ning võtab proove. Kuna vesi praegu järves sisuliselt seisab ning juurdevool on väike, siis ei ole teada, millal võimalik kütusereostus puhatsusjaamani võiks jõuda ning kas see üldse juhtub.

«Võimalik on ka see, et reostus haakub jää külge ning jõuab koos jää sulamisega kuhugi randa, sõltub muidugi tuule suunast,» märkis Sobi. «Kui ilm oleks püsinud päikeselisena, siis oleks pinnale jäänud kütus koos lumega muidugi kiiremini aurustunud. Kahjuks muutus ilm sombuseks.»

Sobi sõnul on lennukikütuse puhul tegemist kerge kütusega, mis püsib järve pinnal ning vees ei lahustu. Veepuhastusjaama jookseb vesi järvest kanali kaudu, kuhu on paigaldatud lainemurdja, mis väldib kõige pindmiste veekihtide sattumist kanalisse.

Peale selle on kanali ette paigaldatud õlitõrjepoom ning kanali lõppu kalatõrjerest, mille kilpi lasti eile allapoole, mis samuti ei luba pindmiste veekihtide sattumist veepuhastusjaama. Seega on tegemist kolmekordse barjääriga.

Kui vesi pärast neid barjääre läbides puhastusjaama jõuab, toimub osoneerimine. Osoon on Sobi sõnul võimas puhastusvahend, mis lahustab ka osa naftasaadusi, kui need on kuidagi kanalist läbi pääsenud. Seejärel lisatakse veele puhastuskemikaale, mis seovad vees olevad mitmesugused mehaanilised lisandid ehk muda kokku ning see eraldatakse veest.

«Edasi suundub vesi läbi poole meetri paksuse söe- ja poolteise meetri paksuse liivafiltrite ning pärast seda peaks vesi olema puhas,» ütles Sobi. «Kuid seejärel lisame veele veel kloori, mis tagab, et joogivesi oleks nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt igati turavaline.»

Edasi suundub vesi reservuaari, kus see seisab 12 tundi ning alles siis suundub linna veevärki. Pärast eilset lennuõnnetust lisas puhastusjaam normides lubatu piires veele veidi rohkem kloori, et turvalisus oleks täielikult tagatud.

«Laboriga leppisime kokku, et nad võtaksid tavapärasest tihemini veeproove,» ütles Sobi. «Siiani ei ole me mingeid muutusi vee kvaliteedis täheldanud. Just neljapäeval panime pärast puhastamist käima ühe osoonigenaraatori, nii et vajadusel saame ka osoonidoosi suurendada.»

Eile tellis veepuhatsusjaam täiendava koguse aktiivsütt, mis kõrvaldab veest ebameeldiva maitse ja lõhna ning imeb enda külge ka võimalikud naftaosakesed. Söekoorem peaks kohale jõudma järgmisel nädalal.

Sobi sõnul teeb veepuhastusjaam pidevalt koostööd tervisekaitsega. Kui mingi oht peaks tekkima, saavad tervisekaitsjad sellest kohe teada. Ka Tallinna Tehnikaülikooli teaduritega peetakse sidet, et saada neilt vajalikku nõustamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles