Kuna Aegna saarel polnud talviti mandriga püsiühendust, omandas sealsete elanike omavaheline suhtlemine erilise tähtsuse. Vaba aja sisustamiseks tegutses Aegnal mitu elujõulist seltsi.
Seltsitegevus muutis elu Aegnal värvikamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii asutati 15. jaanuaril 1925 spordiring, kus juba esimesel tegevusaastal korraldati maadlus-, poksi-, vehklemis- ja tõstmistreeninguid. Plaaniti rajada ka liuväli ning üritati hankida suusavarustus, talispordialadest harrastati veel jääpurjetamist. Mitmesuguseid spordivõistlusi korraldati saarel kuni 1940. aastani.
Mõjukamateks ühinguteks olid saarel Aegna Merekindluse Ohvitseride Kogu ja Aegna Merekindluse Üleajateenijate Kogu. Neist esimene asutati 2. veebruaril 1928. aastal. Ohvitseride kogu kasutada oli kasiino, mida ametlikes dokumentides nimetati hooneks nr 18. Selles ühekorruselises puitmajas asus ligi 44 m² suurune saal, kaks külalistuba, söögituba, köök ja mitu abiruumi.
Kasiinos korraldati koosviibimisi, tähistati sõjaväelaste juubeleid ja muid tähtpäevi ning saadeti pidulikult erru teenistuse lõpetanud ohvitsere. Tegutses ka raamatukogu.
Üleajateenijate kogu asutamise idee tekkis juba 1924. aasta oktoobris, kui kujunes välja elukutseliste kaitseväelaste üldine teenistuskord. Kuna Aegnal oli toona ruumide leidmisega raskusi, siis pidid üleajateenijad kasiinona kasutama Sihi talu.
1932. aasta algul õnnestus neil saada suuremad ruumid rannapatarei nr 3 ligidal – ühekorruselises hoones nr 21. Varem olid seal asunud Aegna komandandi, tema adjutandi, laekahoidja, asjaajaja ja majandusülema kabinetid, kartser, relvaladu ning Aegna algkool.
Kohe pärast avaramate ruumide saamist hakkas allohvitseride seltskondlik läbikäimine elavnema. Allohvitserid korraldasid võõrkeelte-, matemaatika-, raamatupidamis- ja autotehnikakursusi ning üldharidusliku sisuga loenguid. Ka selle kasiino juurde tekkis aja jooksul üsna suur raamatukogu. 5. augustil 1940. aastal koostatud nimekirja järgi oli seal aastakäikude kaupa ajakirju Looming, Sõdur, Kodu, Kaitse Kodu ja Raadio. Samuti Eesti entsüklopeedia kõik köited, Eesti biograafiline leksikon, mitmesuguseid käsiraamatuid, sõnaraamatuid ja ilukirjandust.
Üleajateenijate kogul olid ka orkestripillid ning rikkalik noodikogu. Nüüdseni on säilinud 1940. aastal koostatud nimekiri mööbli ja muu inventari kohta, sinna kuulus 173 mitmesugust eset.
Allohvitseride kogu korraldas koosviibimisi, peoõhtuid ja väljasõite. Näiteks 20. jaanuaril 1933. aastal korraldati ühiskasarmu söögisaalis pidu, kus esines džässorkester. Eeskavas olid naljaettekanded ja näitemäng. Nagu sellistel puhkudel tavaline, töötas einelaud maiustuste, õlle ja veiniga. Piletihind oli 50, ajateenijatele 10 senti.
24. märtsil 1934. aastal korraldas üleajateenijate kogu kontsertballi, kus esitati segakoorilaule, viiulisoolosid ja -duette ning puhkpillipalu. Järgmine suurem üritus, suurejooneline maipidu, toimus 30. aprillil. Lauludega esines seal preili Aino Uiga ja tantsuks mängis džässorkester.
1928. aastal asutas Aegna saarel aega teeninud ajakirjanik Ilmar Reimann näiteringi. Kuna näitelava jäi toona juba kitsaks, asuti seda laiendama. Ühtlasi hakati valima paremaid ja nõudlikumale publikule vastavaid näitemänge, tehti väljasõite maanäitelavadele, loodi Aegna Näitekunstiharrastajate Koondis jne.
Reimanni organiseerimisel esinesid Aegnal nimekad Estonia näitlejad Hugo Laur, Hilda Gleser ja Albert Üksip, tema teeneks oli ka kirjandusõhtute korraldamine.
Eve Mandri mälestuste järgi juhendas hiljem näiteringi ka kapten Konstantin Tingas koos tema isa Agu Tehuga. Tehu oli hea käega meistrimees ning valmistas näitemängude jaoks dekoratsioone, kuid mängis peaaegu kõikides etendustes ka peaosa. Kuigi saar oli kinnine, kutsuti Estonia näitlejaid Aegnale suvitama ja nad said käia proovides nõuandeid jagamas.
12. märtsil 1937. aastal pöördusid Aegna elanikud siseministeeriumi poole palvega registreerida Aegna Naisselts, mille eesmärk oli koosolekute, loengute, kursuste ja avalike pidude korraldamine. Seltsi tegevuses osalesid peaaegu kõik Aegna naised, tihti korraldati rahvatantsu- ja kokanduskursusi ning kohviõhtuid mõne seltsiliikme kodus.
Agu Tammsaar pani aga aluse Aegna Karskusseltsile. Ta ise oli täiskarsklane ning püüdis piiri panna alkoholi pruukimisele saarel. Mitmel Aegnal teeninud sõjaväelasel oli napsitamine muutunud probleemiks.