Jüri Pihl: mupo – trahvimasinast linlaste teenistusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleb tunnistada, et pisut üle kuue aasta Tallinnas tegutsenud munitsipaalpolitsei maine pole rahva silmis kuigi hea olnud. Mupot on kritiseeritud ja ametnike arvel keelt teritatud. Mupole on aeg-ajalt liiga tehtud, aga suuremalt jaolt on ta oma kehvapoolses renomees ise süüdi. Seostub ta ju tavakodanikele eeskätt ebameeldivustega – trahvide ja karistamisega ning vahel ka munitsipaalpolitseinike ebaviisaka, ebaväärika või ebaproportsionaalse käitumisega. Osa tallinlasi on kohanud lausa suhtumist: ma suudan oma õigusi ja võimu teie, lihtsurelike vastu maksimaalselt ära kasutada.
Linnavalitsus on alustanud mupo reformimisega, mis peab lõpule jõudma 1. augustiks. See töö käib paralleelselt erinevate järelevalvefunktsioonide, mis praegu on pillutatud linnavalitsuse allüksuste vahel, koondamisega ühe mütsi alla. Iga organisatsiooni vajalikkus peab olema inimestele arusaadav. Eriti oluline on see järelevalveasutuste puhul, kel on õigus korra tagamisel ka sundi kasutada. Siinkohal tasub meenutada, et riigikogu on pannud hulga korrakaitsekohustusi omavalitsuste õlgadele, kes peavad muu hulgas tagama oma territooriumil sujuva parkimise, kontrollima taksosid ning reguleerima kas või lume- ja jääpurikatõrjet. Tänavune karm talv on näidanud, et viimane valdkond on sõna otseses mõttes eluliselt tähtis. Kõige sellega tegelemiseks saigi kunagi mupo nime all tuntud Tallinna korrakaitseüksus ellu kutsutud.
Mupo sisuline uuenemine algas uute eesmärkide püstitamisest. Tegevuse sihiks ei tohi olla trahviraha kogumine, vaid inimeste abistamine, nende turvalisuse tagamine, avaliku korra ning linna ja linlaste vara kaitse. Seega peab mupo keskenduma enam seaduserikkumiste lõpetamisele või nende ärahoidmisele, mis tähendab suuremat rõhku ennetusele ja hoiatusmenetlusele. Juurduma peab põhimõte, et esimest korda mõne rikkumise toime pannud inimest tuleb hoiatada, mitte kohe trahvida.
Ma ei pea õigeks, kui korra valesti parkinud autojuhti karistatakse n-ö täie rauaga. Täiesti lubamatu on passida kusagil haigla juures tänaval, kuhu äsja on pandud üles keelumärk, ja lasta sealt autosid ära transportida. Toon siin paralleeli politseitööga. Siseministrina soovitasin liikluspolitseil piirduda hoiatusega, kui juht ei ületanud lubatud kiirust rohkem kui 20 km/h ning ta polnud varem liikluseeskirja vastu patustanud. Samas on selge, et süstemaatilistele rikkujatele – paadunud valestiparkijatele või bussijänestele – mõjub kõige enam tõsise trahvisumma määramine. Ülbitsejad tuleb kõigi vahenditega korrale kutsuda!
Talv pole veel läbi. Mina nõuan mupolt ilmastikuoludega arvestamist ja paindlikkust. Ka autode äravedamine saab neis oludes olla vaid äärmuslik abinõu. Seda on põhjust teha vaid korduva valestiparkija masinaga või siis, kui mõni auto takistab liiklust. Teisalt ei tohi kannatada ülejäänud linlaste turvalisus. Printsiip «enne hoiata ja siis trahvi» on vahel asjakohane ka näiteks ehitusjärelevalves.
Tahan rõhutada, et mupo ei vastandu mingilgi moel riiklikule politseile. Heale tulemusele aitab alati kaasa koostöö. Tallinn tahab tihendada partnerlust politsei- ja piirivalveameti ning ameti eri valdkondade spetsialistidega. Üheks tegevussuunaks on näiteks väärtegude registri tõhus kasutamine ja vajadusel arendamine. Oleme huvitatud koostööst maksuameti ja keeleinspektsiooniga, kes saavad aidata piraattaksode linnapildist väljatõrjumisel ja turistide koorimise lõpetamisel. Ma ei kahtle, et pealinna taksonduses saavad asjad varsti korda. Kui «mustalt» sõitmine muutub majanduslikult mittetasuvaks, kaovad piraattaksod turult.
Kindlasti kasvavad mupo töötajatele esitatavad nõuded. Seda saab teha nii tihedama töölevõtmise sõela kui koolituste kaudu. Tähtis on ka infotehnoloogia arendamine, teadmaks, kas tegu oli esmakordse eksija või paadunud rikkujaga. Üheks edu võtmeks on avatud suhtlemine, info jagamine ja ka oma eksimuste tunnistamine. Probleemid algavad vahel pressiesindaja kinnist tooni andvast telefonist.
Raskused on selleks, et neid ületada – kui mupo asub tallinlaste ja linna külaliste teenistusse, muutub ka avalikkuse suhtumine.