Transpordiamet: ühissõiduk ei tohi peatusesse ettenähtust varem jõuda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste jaoks on kõige olulisem see, et ühissõidukid jõuaksid peatusse õigel ajal.
Inimeste jaoks on kõige olulisem see, et ühissõidukid jõuaksid peatusse õigel ajal. Foto: Peeter Langovits

Turu-uuringute aktsiaseltsis hiljuti valminud uuringu järgi peavad tallinlased ühissõidukite juures kõige olulisemaks seda, et need peaksid sõiduplaanist kinni. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on kõigile ühsissõidukite juhtidele antud karm käsk, et enne plaanis kirjas olevat kellaaega ei tohi peatusse sõita.


Samas lisas Harjo, et hilineda bussid, trollid ja trammid küll võivad, aga selleks peab ka kindel põhjus olema. Näiteks kõva lumesadu, tuisk, libedus või ettenägematud ummikud liikluses.

Teise olulise asjana nimetasid uuringus osalejad seda, et sõidupileti hind oleks mõistlik. Samas on transpordiamet tänavu just piletite hindu tõstnud, töötades seega justkui tallinlaste soovidele vastu.

Harjo selgitas, et ühissõidukite piletihinnad sõltuvad linnapoolsest dotatsioonist. Kehtib põhimõte, et piletite müügist peab laekuma 40 protsenti vajalikust rahast ning linn paneb oma poolt juurde veel 60 protsenti. Eelmisel aastal läks aga see vahekord paigast ära, kuna sõit ühissõidukites ei kallinenud. Seetõttu oli tänavune hinnatõus paratamatu.

Ühe vastuoluna nimetas Harjo ka seda, et Tallinn on kehtestanud palju erinevaid sõidusoodustusi, mis tõmbavad kogu piletitulu alla.

«Ma ei tahaks küll öelda, et sõiduhind ühissõidukites oleks praegu üle mõistuse kallis,» mainis Harjo.

Ta lisas, et kui 2008. aastal tõusid piletihinnad umbes viis protsenti, siis tänavu on kuukaardid kallinenud umbes sama palju. Olukorra muudab inimestele keeruliseks asjaolu, et nende sissetulekud on langenud. Samas tuleb arvestada ka sellega, et mootorikütus on kallinenud ning elektri hind tõusnud ja tõuseb veelgi.

«Piletihinna veelkordsest tõstmisest sel aastal ei ole keegi rääkinud,» rõhutas Harjo. «Kui aga rääkida Turu-uuringute küsitlusest, siis ei tahetud ju inimestelt teada, kas praegune hind neid rahuldab. Seda võiks järgmine kord küsida.»

Üheks oluliseks asjaks peavad ühissõidukite kasutajad sedagi, et busside, trammide ja trollide sõiduintervallid ei oleks liiga pikad. Transpordiamet aga on sel aastal juba kaks korda graafikuid hõredamaks teinud.

Harjo sõnul ei ole sõiduplaanide muutmisel iga kord tegemist graafiku hõrendamisega. Põhimõte on see, et tipptundidel peavad inimesed sihtpunkti ikka õigel ajal jõudma. Kokkuhoiust tingitud veomahu vähendamised tähendavad tihti seda, et haagisbussid asendatakse liigendbussidega ning need omakorda tavaliste bussidega. Seetõttu muutuvad paratamatult ka madalapõhjaliste ühissõidukite väljumisajad.

«Oluline on minu arust see, et kui me sõiduplaane muudame, siis tuleb sellest inimestele varakult teada anda, et nad saaksid oma elu vastavalt sättida,» mainis Harjo. «Kui muutused toimuvad, siis asendame kohe ka vastavad plaanid peatustes.»

Ekspressliinide sulgemise kohta ütles Harjo, et algul oli plaan kõik ekspressid suveks seisma panna. Kuna aga sõitjaid on mõnele sellisele liinile juurde tulnud, siis neid ei suleta, kuid suvel tuleb uus graafik ikkagi.

«Kas me suveks suletavad ekspressliinid sügisel jälle avame, seda ei julge ma praegu sajaprotsendiliselt väita,» ütles Harjo. «Eks augustis tuleb otsustada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles