Tallinn hakkab teenindajaile külalislahkust õpetama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liverpooli hea teeninduse programmi juhile Neil Petersonile meeldib eestlaste külalislahkus juba praegu. Tallinnas Viru tänaval teed küsides sai ta abi juba esimeselt inimeselt.
Liverpooli hea teeninduse programmi juhile Neil Petersonile meeldib eestlaste külalislahkus juba praegu. Tallinnas Viru tänaval teed küsides sai ta abi juba esimeselt inimeselt. Foto: Peeter Langovits

Kuigi kindlat teenindustaseme kergitamise plaani kultuuripealinna tegijatel veel pole, soovivad nad, et kui Tallinn tuleval aastal Euroopa tähelepanu keskpunkti tõuseb, tunnevad külalised end siin tänu heale teenindusele koduselt.

Külalislahkus on üks kultuuripealinna teemasid, mis lisaks kontsertidele ja programmile on kultuuripealinna tegijatele kindlasti üks tähtsamaid.

See tähendab, et kui külalised Tallinna saabuvad, oskaksid nii hotellide teenindajad kui ka taksojuhid suunata inimesi toimuvatele üritustele, ning oskaksid seejuures naeratada ja olla külalislahked. Lihtsamalt öeldes – kultuuripealinna tegijate soov on, et hea teeninduse kuu kestaks terve aasta.

Oma kogemust käis eelmisel nädalal Tallinnas jagamas Neil Peterson, kes oli 2008. aastal Euroopa kultuuripealinna Liverpooli hea teeninduse projekti ja vabatahtlike juht.

Külalislahkuse tähtsus


Petersoni sõnul sai mõte muuta teeninduskultuur Loode-Inglismaa tööstuslinnas paremaks alguse juba 2004. aastal, kui nad soovisid, et inimesed teaksid Suurbritannia läänerannikul asuvast Liverpoolist rohkem, kui et tegemist on ansambli The Beatles sünnilinnaga või teaks linna vaid kuulsate jalgpallimeeskondade järgi.

Petersoni sõnul nägi vabatahtlike kaasamise programmi üks punkt näiteks ette, et juba lennujaamas ootasid vabatahtlikud külalisi ukse juures, et aidata neil leida kas hotelli või sihtpunkti, kuhu nad Liverpoolis jõudma pidid. Ja kõik ikka selleks, et nad tunneksid ennast koduselt.

Vabatahtlikud jagasid taksojuhtidele erinevaid voldikuid ja brošüüre, kus ühes olid kirjas kultuuripealinnaga seostuvad üritused, teises aga näiteks sõnaraamat, et taksojuhid saaksid klientidest paremini aru.

«Aga keeleoskus ei ole samas kõige olulisem,» toonitas Peterson ning lisas, et sellest isegi tähtsam on, et taksojuhid oleksid oma olemuselt sõbralikud ja külalislahked. Sama kehtib hotellitöötajate kohta.

Nii oli brošüüri lõpus ka mõnest küsimusest koosnev nn viktoriin. Selle õigesti ära lahendanud, said taksojuhid viia selle kultuuripealinna töötajate kätte ning said vastutasuks
T-särgi, mis näitas, et nad on programmi kaasatud ja tunnevad seejuures hästi linna.
Peterson rääkis, et üks taksojuht läks Liverpoolis programmiga lausa nii kaasa, et läks vabatahtlikult uue kunsti kursustele.

Samalaadset programmi soovivad ka Eesti kultuuripealinna tegijad järgmisel aastal Tallinnas kasutada. Ent kui Liverpoolis räägivad kõik taksojuhid inglise keelt ja teistest rahvustest taksojuhte peaaegu pole, siis Tallinnal on siinse hea teeninduse programmi eestvedaja Neeme Kari sõnul probleem, et taksojuhtide seas on palju juhte, kes eesti keelt ei räägi.

«Võime neile ka eesti keele kursused korraldada, aga samas arvan, et keeleoskus ei ole peamine,» rääkis Kari. See tähendab, olulisemaks peab ta seda, et taksojuhtidest õhkuks sümpaatsust ja sõbralikkust.

«Küll aga peab üldse välja selgitama, mida külalislahkus ühele eestlasele tähendab,» lisas ta.

Petersoni sõnul on Tallinn 2011 meeskonnal suur töö juba tehtud. Nimelt on Tallinna kultuuripealinna programmi registreerunud üle 250 vabatahtliku.

«Samas peab neile kõigile kogu aeg tegevust leidma, sest vabatahtlikud on ise ka väga aktiivsed,» rääkis ta murekohtadest, millega ta Liverpoolis tunamullu rinda pistis.

Aeg arusaamiseni


Ka oli Peterson alguses mures sellepärast, et inimesed Liverpoolis ei mõistnud ega hinnanud kultuuripealinna olemust kui sellist.

Ka Tallinna kultuuripealinna teemat on viimastel kuudel saatnud negatiivne tähelepanu. Küll on kultuuriminister Laine Jänes heitnud kultuuripealinna tegijatele ette programmi puudumist ning kuu aega tagasi jäi avalikkusele ette kultuuripealinna juhi Mikko Fritze kõrge palk.

«Liverpoolist kui kultuuripealinnast hakkasid inimesed meil aru saama alles neli kuud enne aasta lõppu,» meenutas Peterson ja lisas, et ka neil ei möödunud algus negatiivsete uudisteta. «Aga meie võtsime meediat kui oma kriitilist partnerit, mida ta kindlasti ka on,» ütles ta.

Rõõmus on aga ettevõtjate kaasamise ekspert Peterson selle üle, et ka pärast kultuuripealinnaks olemise aastat on Liverpoolis säilinud programmi head jooned. «Saavutasime selle, et ka praegu astuvad liverpoollased tänaval sõbralikumalt ligi, kui näevad, et inimene on segaduses ja vajab abi,» rääkis mees.

Hea teeninduse programm
•    Lisaks aasta läbi kestvale programmile kuulub kultuuripealinna traditsioonide hulka ka külalislahkuse programm.
•    Tallinn 2011 programmi eesmärk on viia linna külalislahkuse kuvand kõrgemale tasemele ja teavitada inimesi, et kõik on vastutavad kogemuse eest, mida Tallinna külaline kogeb ja millise muljega siit linnast lahkub.
•    Külalislahkuse programm ei keskendu ainult teenindussektorile, vaid kaasab kõiki inimesi.
•    Kultuuripealinna teenindusprogrammiga tegeleb heateenindus.ee meeskond.
•    Peagi avaneb ka veebiportaal, kuhu saab postitada mõtteid, mida ja kuidas teha, et Eesti teenindajad ja inimesed oleksid rohkem külalislahked. Ka saab anda tagasisidet headest ja halbadest kogemustest.
Allikas: SA Tallinn 2011

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles