Tallinnas toimus täna järjekordne Arhitektuurikeskuse korraldatud kahepäevane Linnafoorum, kus arhitektid, transpordiehituse spetsialistid, linnajuhid ja eriala professorid otsisid lahendusi, kuidas muuta autokeskne Tallinna kesklinn kvaliteetseks avalikuks ruumiks.
Foorumil otsiti vastuseid küsimustele, mis saab Põhjaväila projektist edasi ja kuidas see suhestub Tallinna merele avamise kontseptsiooniga. Vaatluse all oli piirkond Russalkast Balti jaamani.
Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul tähendab linna merele avamise kontseptsioon vastava teedevõrgu kavandamist. «Kelle huvides aga oleks laia transiitkoridori rajamine mere ja kesklinna vahele?» arutles Mänd.
Tema sõnul on Põhjaväilas liiklemiseks vajalikud koridorid juba olemas, kuid tuleb mõelda, kuidas jaotada need erinevate transpordiliikide vahel üht teisele eelistamata.
Douglas Gordon Helsingi linnaplaneerimise osakonnast rõhutas, et kõige tähtsam on mõelda ökonoomselt ning selleks tuleb leida parimad võimalused, kuidas võimalikult paljud inimesed saaksid mugavalt kasutada ühistransporti.
Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia linnamaastike osakonnast tegi ettepaneku, et Põhjaväila jaoks planeeritud 60-meetrine koridor tuleks jaotada nii, et kõigil liiklejail oleks seal oma tee. Autodele võiks seal tema hinnangul jääda vaid üks viiendik kogu laiusest.
Arhitekt Veronika Valk lisas, et kindlasti peaks Põhjaväila liiklust täiustama meretakso. Lisaks võiks tema arvates käiku lasta ka uue trammiliini, mis liiguks mereäärt pidi.
Valgu sõnul on kaalutud ka liikluse viimist maa alla, kuid kuna väljasõidud tekitaksid suure hulga uusi probleeme, on sellest ideest praegu loobutud.
Linnafoorumite sari algas läinud aasta oktoobris Tallinnas, kus vaadeldi Linnahalli, uue linnavalituse hoone ja Kultuurikatla piirkonda.
Järgmine foorum toimub Tartus 16-17. märtsil ja võtab vaatluse alla Tartu Ülikooli ruumilised strateegiad.
Linnafoorumid toimuvad aasta jooksul kaheksal korral järgmistes linnades: Rakveres, Narvas, Tartus, Pärnus, kolmel korral Tallinnas ning Viimsi vallas. Projekti rahastab EAS Norra-EMP regionaalarengu toetusprogrammi raames 1,7 miljoni krooniga.