Tallinna prügila käivitab jäätmekütuse tootmise

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna prügila juht Allan Pohlak kühveldab prügi, millest saab toota prügikütust.
Tallinna prügila juht Allan Pohlak kühveldab prügi, millest saab toota prügikütust. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Vähem kui kahe nädala pärast avab AS Tallinna Prügila koos prügifirmaga Veolia jäätmekütuse tootmise, aasta pärast kavatseb kaks korda suurema mahuga samasuguse tootmise käivitada konkurent Ragn-Sells.


Tallinna prügila juhataja Allan Pohlak kinnitas, et jäätmekütuse tootmise käivitumine 16. veebruaril ei tõsta kindlasti tallinlastele prügiveo hinda. Pigem vastupidi - kui mahud kasvavad, võivad hinnad isegi langeda. Prügiveo maksumus ei kasva ka sellepärast, et jäätmekäitlejate liidu andmetel vähenesid Eesti prügilatesse ladestatud jäätmekogused mullu rohkem kui veerandi võrra.

«Me ei tööta hulgiladude põhimõttel, et mida rohkem kaupa, seda odavam hind,» ütles Pohlak.

Pohlak ütles, et 16. veebruariks on kõik seadmed töökorras ning tootmine algab, kuid klientidele lähevad esimesed kütusekoormad tõenäoliselt alles märtsis. Väike varuaeg on jäetud selleks, et kogu automaatika viimase vindini reguleerida.

Pohlaku sõnul müüvad nad oma prügist toodetud kütuse esialgu Läti ühele tsemenditehasele. Läbirääkimised käisid ka Kunda tehasega, aga hinnas ei jõutud kokkuleppele.

«Kui saame Kundaga kaubale ja lepingud allkirjastatud, viime loomulikult oma toodangut ka sinna,» lisas Pohlak. «Meie toodetud kütust võiks kasutada Väo energiajaamaski, kus praegu on kasutusel hakkepuit.»

Pohlaku sõnul täidab jäätmekütus kõiki Euroopa Liidu esitatud prügikäitlusnõudeid, sest kogu prügi ei aeta lihtsalt ahju nagu masspõletamise puhul, vaid toimub eelsorteerimine ning osa prügist läheb taaskasutusse.

Tallinna prügilas kahes vahetuses tööle hakkav kompleks võtab esialgu vastu kuni 40 000 tonni prügi aastas ning toodab sellest umbes 20 000 tonni kütust. Kui turg kasvab, võib tootmine Pohlaku väitel lähiaastatel kahekordistuda. Selleks tuleb muidugi teha täiendavaid rahasüste. Siiani on Veolia koos Tallinna prügilaga tootmishoone ehitusse ja tehnoloogiasse investeerinud umbes 30 miljonit krooni.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles, et tema firmal on samuti kindel plaan rajada segaolmejäätmetest kütuse tootmine. Kompleksi käivitamine peaks toimuma järgmise aasta aprilli algul Suur-Sõjamäel asuva praeguse prügikäitlemistehase maa-alal.

Remmelg ütles, et kompleks jahvatab aastas läbi 80 - 90 000 tonni prügi ning sealne tehnoloogia on Veolia omast oluliselt täiuslikum, kuna kasutatakse ära umbes 90 protsenti kogu prügist. Kütuse kütteväärtus pidavat samuti konkurentide omast kõrgem olema. Tootmiskompleksi rajamine läheb maksma umbes 200 miljonit krooni.

Erinevalt Veoliast ja Tallinna prügilast näeb Ragn-Sells oma toodangu põhilise tarbijana tulevikus just Kunda tsemenditehast. Remmelga sõnul on loomulikult ka kõik teised tarbijad oodatud.

«Kui vaadata planeeritavate tehaste ja prügilate mahtusid, siis jääb prügist vist küll väheks,» märkis Remmelg. «Aga järeldus on see, et prügilad peavad ladestamiseks oma väravad kinni panema. Eelise saab tehnoloogia, mis on arenenum ja parem.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles