Tallinna linnavalitsus algatas eelmisel nädalal detailplaneeringu, mis näeb Järvevana tee ääres asuva vana laohoone asemele viiekorruselise ärihoone ehitamise.
Ülemiste järve kaitsetsooni kerkib büroohoone
27. jaanuar 2010, 19:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lammutamisele minev hoone jääb Ülemiste järve sanitaarkaitse ala ümbritseva traataia taha. Hoone asub aadressil Järvevana tee 7b, järveäärses metsatukas umbes Veerenni tänava otsa vastas ning tee pealt pole seda nähagi. Detailplaneering näeb selle asemele ette ühe maa-aluse ja kuni viie maapealse korrusega ärihoone ehitamise.
Planeeringu algatamise seletuskiri kinnitab, et planeeritav ala «piirneb Ülemiste järve sanitaarkaitsealaga». Kummalisel kombel kulgeb aga ähvardavate keelusiltidega varustatud traataed, mis inimesi Ülemiste järvest eemal peab hoidma, hoopis kaugemalt, peaaegu Järvevana tee äärest.
Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Priit Koffi sõnul müüdi ettevõtte vana laohoone juba 2004. aastal maha arvestusega, et 90-meetrine kaitsetsoon on piisav. «Keskkonnaamet kinnitas eelmisel aastal Ülemiste järve sanitaarkaitseala piiri. Ja see Järvevana tee äärne kinnistu ei jää sanitaarkaitsealasse. See ainult külgneb sanitaarkaitsealaga,» rõhutas Koff.
Järve ümbritsev traataed ei ühildu tema sõnul üsna mitmes kohas sanitaarkaitseala piiriga.
«Aia korrastamine on meil planeeritud selleks aastaks. «Sellised kohad, kus aed peaks tegelikult teises kohas olema, on üksikud. Kõige drastilisemalt ongi see näha just selle Järvevana tee kinnistu juures,» tõdes kommunikatsioonijuht.
Praegu tegeletakse juba projekteerimisega ning nendes kohtades, kus aed sanitaarkaitseala ülearu suureks venitab, nihutataksegi see järvekaldale lähemale. Ühtlasi ehitatakse uus aed ka järve metsapoolse kalda nendesse kohtadesse, kus seda praegu üldse pole.
Senikaua aga kestab olukord, kus inimeste eest on suletud ja turvafirma valve all tükk metsa, mis järve kaitsetsooni ei kuulu. Koffi sõnul loetakse praegu kaitsetsooniks siiski kogu aiatagust ala ning kõigil seal tabatud inimestel on oht keskkonnainspektsioonilt trahvi saada. Seda kinnitas ka turvafirma G4S avalike suhete direktor Andres Lember, kelle sõnul on turvatöötajad pidanud järve äärest ära ajama nii kalamehi kui ennast järvekaldale sisse seadnud napsimeeste seltskondi.
Kalamehed ei piirdu Lemberi sõnul ainult kaldalt õngitsemisega, vaid lähevad ka kummipaadiga järvele. Mõne aasta eest oli juhus, kus üks kummipaadiga kalastaja aerutas turvatöötajaid nähes kalda äärest kaugemale. «Tookord nad istusid ja ootasid seal tükk aega. Lõpuks sai kalamees aru, et ega tal pääsu pole ja aerutas kaldale,» meenutas Lember.
«On ka selliseid, kes pagevad raginal läbi võsa ja jätavad maha kogu kalapüügivarustuse, mis on vahel üsnagi hinnaline. Kõiki alati kätte ei saadagi, aga vähemalt on ebaseaduslikule tegevusele lõpp tehtud ja mingi karistuse on rikkuja püügivarustusest ilmajäämisega siiski saanud,» lisas ta.
Koffi sõnul on jääb praegusesse sanitaarkaitsealasse ka üsna mitu elamut. Sealhulgas ka üks kunagi ettevõtte töötajate jaoks ehitatud korrusmaja ja üks ridaelamu, mille korterid kuuluvad eraisikutele, kellel on kadunud igasugune seos vee-ettevõttega.