Kui praeguseks on sihtasutuse Tallinn 2011 loomemeeskond sõelunud 500 üritusest välja 250, millega kultuuriaastat täita, siis rahapuudus võib programmi kärpida kõigest sadakonna ürituse peale.
Rahanappus ähvardab kärpida Tallinn 2011 kultuuriüritusi
26. jaanuar 2010, 00:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jätta kõrvale intriigid sihtasutuse juhtide ümber, siis käib teine äge vaidlus kultuuripealinna rahastamise teemal. Küsimuseks, kui palju peab projekti panustama riik ja kui palju linn. Seni on linn andnud kultuuripealinna ettevalmistuseks 50 miljonit krooni, riigilt on saadud 25 miljonit.
Sihtasutuse juhid pakuvad, et 2011. aasta programmi maksumus võib olla praeguse seisuga 97 miljonit krooni, kuid vajadusel on võimalik hakkama saada ka 80 miljoni krooniga. Eile tutvustasid sihtasutuse juht Mikko Fritze ja programmijuht Jaanus Rohumaa tuleval aastal toimuma hakkavat riigikogu kultuurikomisjonile.
Raha paneb piirid ka programmile ehk üritustele, mis ees seisavad. Siiani pole konkreetsetest üritustest keegi rääkinud ning suurt targemaks ei saanud selles vallas eile ka kultuurikomisjoni liikmed. Sihtasutusse laekus 500 projekti, millest loomenõukogu valis välja 250. Sihtasutuse nõukogu liige, Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen pakkus komisjonis eile, et ürituste arv võib rahanappusel kahaneda kuni sajale.
Kultuurikomisjoni juht Peeter Kreitzberg tunnistas, et kõige enam segadust ongi praegu rahastamise ümber. «Hea on see, et ekspertkomisjon Brüsselist hoiab asjal silma peal, ja nad on juba kergelt ärevad, et riik pole selgeid rahastamisgarantiisid andnud,» tõdes ta.
Komisjoni istungil viibinud kultuuriminister Laine Jänes kinnitas, et kui valitsusel on märtsis selgem pilt 2011. aasta eelarvest, siis saab anda sihtasutusele ka nn garantiikirja, mille nad saavad viia aprillis Brüsselisse, kus tuleb anda aru sihtasutuse tegevustest. Alles pärast seda, maikuus, tutvustatakse kultuuripealinna programmi ka avalikkusele. Jänese sõnul sõltub riigi toetus sellest, kui suureks kujuneb kultuuriaasta eelarve.
Teravmeelsemad peavad kultuuripealinna ürituste sarja toetamist ka omamoodi võitluseks rahva armastuse pärast kahe suure – Keskerakonna ja Reformierakonna – vahel. Ehk et Jänes saab avakõne pidada üritustel, mida toetab riik, ja Edgar Savisaar neil, mida toetab linn.
Jänes peab seda naeruväärseks. «Sihtasutus on juba välja valinud 20 üritust, millega nad meid väljapoole turundavad. Nende seas on näiteks filmiauhindade gala, PÖFF ja noorte laulu- ja tantsupidu ehk selgelt üritused, mida toetabki riik,» selgitas ta. «Küll aga on meil õigus öelda, et riigipoolse toetusega tuleb teha rohkem reklaami välismaal, mitte kodus.»
Homme koguneb sihtasutuse nõukogu, kus kinnitatakse selle aasta eelarve. Samuti selgub, kas keskerakondliku taustaga nõukogu jätab Fritze oma kohale või mitte.