Libedaga kukkudes tekkinud traumadega pöördub arsti poole kuni 15 inimest päevas.
Libeduse tõttu saab iga päev viga mitu inimest
21. jaanuar 2010, 17:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhi doktor Piret Valdeku sõnul on alates 11. jaanuarist kuni tänaseni pöördunud erakorralise meditsiini osakonda 4-15 inimest päevas.
Peamised libedaga kukkumise traumad on kodarluu ja hüppeliigese murrud, millest mõned on vajanud hilisemat haiglaravi. Nende hulgas on üks patsient, kes murdis kelgutades kodarluu ja üks patsient, kes sai uisutades sääreluu murru. Peale selle on Ida-Tallinna Keskhaiglas diagnoositud lumelauaga sõitjatel ja suusatajatel põrutusi ja nikastusi nii randme, sääre kui hüppeliigese piirkonnas.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille sõnul pole libedus neile tööd juurde toonud. «Võrreldes eelmise talvega on traumapunkti pöördujaid pigem vähemaks jäänud,» lausus Lill. Ta lisas, et selle kohta, kas luumurd või mõni muu trauma saadi tänaval kukkudes või hoopis kelgutades või suusatades, haigla eraldi statistikat ei pea.
Ka katuseräästast alla kukkunud jääpurikad pole Lille sõnul veel ühtegi vähegi tõsisemat traumat põhjustanud.