Tehnokontrollikeskuse (TKK) kvaliteedijuhi Tõnu Roosaare sõnul võib uute gaasipliitide juures eelkõige õnnetuse kaasa tuua hooletus, vanemate gaasiseadmete puhul on aga sageli põhjus tehnilistes riketes.
Roosaar: eelkõige võib gaasiõnnetuse põhjustada hooletus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmane nõue gaasipliidi juures on see, et gaasikraan tuleb kinni keerata, kui pliiti enam ei kasutata.
«Vanu gaasiseadmeid tuleb aeg-ajalt korrastada ja hooldada,» märkis Roosaar. «Seda ei tasu ise tegema hakata, vaid tuleb ikka välja kutsuda asjatundjad firmadest, kellel on niisuguste tööde tegemiseks õigus. Neid firmasid saab leida majandustegevuse registrist gaasitööde nime alt.»
Uut gaasipliiti või veesoojendit paigaldades on kasulik lasta torustik seadme paigaldajal üle vaadata, sest Roosaare sõnul on kogemused näidanud, et vanade torustike puhul esineb nendes lekkeid umbes 60 protsendil juhtudest.
Ta lisas, et mingit rusikareeglit ei ole, kui tihti peab ühte või teist gaasiseadet hooldama. Kõik sõltub seadme vanusest, tüübist ning kasutamisest. TKK eksperdid lähevad gaasipliiti või veesoojendit kontrollima siis, kui inimeselt on laekunud vastav taotlus. Neli-viis aastat tagasi oli Eestis üldine suurem gaasiseadmete kontrollimise kampaania, kuid pärast seda ei ole midagi niisugust toimunud.
Küttegaasi ohutuse seadus näeb ette, et kõik 15 aastast vanemad gaasiseadmed tuleb üle kontrollida. Seadus kehtib ka praegu. See tähendab, et kui inimesel on kodus selline gaasiseade, peaks ta TKK eksperdi kohale kutsuma. Kontrolli käigus vaadatakse üle kogu gaasitorustik. Selle eest tuleb ka maksta.
Külmade ilmadega kasutavad inimesed gaasipliiti ka omamoodi küttekehana, kuumutades gaasileegil näiteks telliskive. Roosaare sõnul ei ole gaasipliit toa soojendamiseks ette nähtud. Teine oht on see, et sellisel kütmisel võib gaasi põlemisel tekkinud vingugaas jääda ruumi, mis omakorda võib korteris viibivatele inimestele ohtlikuks muutuda.
Roosaar ütles, et majapidamistes kasutatav küttegaas on odoreeritud ehk tal on eriline lõhn. Seega peaksid inimesed gaasi ära tundma. Kui öösel kööki vett jooma minna, peaks ikka ära tundma, kui seal gaasi kontsentratsioon liiga suur on. Sel juhul ei tasuks tuld põlema panna, vaid esmalt gaas sulgeda ning ruum tuulutada.
Roosaare sõnul on gaasipliitide juures üks levinumaid rikkeid kraanide lekked. See tähendab, et inimene on kraani kinni keeranud, aga natuke immitseb gaasi siiski välja. Kui ruumis on mingigi ventilatsioon, siis sellised väiksemad gaasi pihkumised ei tohiks ohtlikuks muutuda.
«Gaasiseadmete juures on kahte sorti õnnetusi - plahvatus ja tulekahju või vingumürgitus,» mainis Roosaar.