Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Ksenia Repson: suured ülesanded

A +A -Print

Väikeste eranditega unistab peaaegu iga eestlane, kellega olen sel teemal suhelnud, kusagil metsas elamisest. Kui võimalik, siis ikka nii, et naabrid oleks maksimaalselt kaugel, et näha neid nii harva kui võimalik ja ainult siis, kui endal soov tuleb.
 Ma ei hakka hindama, kas on see halb või hea, aga tundub, et tegemist on rahvusliku eripäraga. Ja mind ei üllata enam, kui inimene sõidab iga päev Haapsalu lähedalt Tallinna tööle.

Olen mitu korda kuulnud inimesi imestamas, miks venelased ei osta endale maakodu kusagil tsivilisatsioonist eemal. Mina vastaks, et me elame sellest, mida teenime. Ning erinevalt põliselanikest, kel on võimalus saada maad, talu või maamaja vanematelt-vanavanematelt päranduseks, peab sisserännanu selliseks ostuks raha koguma.

Muide, põlisrahvaste seas valdav tendents metsa kolida on ka mujal Euroopas. Brüsselis kohtad eurooplast enamjaolt neis kvartalites, kus asuvad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, kesklinn ise on araablasi täis. Isegi Riias on põhiliselt kuulda vene keelt, lätlased eelistavad elada linna piiri taga.

Värsked andmed Tallinna demograafiliste muudatuste kohta räägivad sama. Linnas on lihtsam korterit rentida või laenuga osta, linnaelanik on mobiilsem, linnades on rohkem tööd – mida veel on immigrandile vaja? Statistikaameti andmetest selgub, et 2010. aasta 1. jaanuaril oli Tallinnas eestlasi vähem kui pool elanikkonnast – 407 000st Tallinna elanikuks registreeritud inimesest on umbes 192 000 eestlast. Aasta tagasi oli 404 011 registreeritud pealinlastest eestlasi 210 745.

Sellised uudised ei saa eestlasi ükskõikseks jätta. Eestlasi on niigi vähe, mure rahvuse ja kultuuri säilitamise pärast on arusaadav. Murelapseks on ka keel, mille puhtust rikuvad neologismid ja laenusõnad, selle kõla rikub mitte-eestlaste aktsent.

Iga, rõhutan, iga väike rahvus puutub sääraste probleemidega kokku. Mulle tundub väga olulisena «Reporteris» esinenud demograafiaspetsialisti Luule Sakkeuse mõte, et rahvaarv ei ole nii oluline võrreldes rahva aktiivsuse, tervise või sooviga haridust saada. Just need faktorid määravad tema sõnul selle, kas eesti rahvus jääb kestma ja kas eestlased suudavad oma riigi säilitada.

Muide, seda ideed võiksid rakendada ka suurte rahvuste esindajad, kes on Eestisse elama sattunud ja kes soovivad säilitada ennast kui rahvust, oma kultuuri ja keelt. Ma ei tea, kuidas oleks võimalikki jääda ellu, olemata aktiivne, hoolitsemata oma tervise eest ja tegelemata enesearendamisega.
Märksõnad:tõmbekeskusTallinnrahvastikHarjumaa
Sponsoreeritud artiklid
KASULIK TEADA
LIIKLUS
LINNAVÕIM
TULIPUNKT
Üritused Tallinnas
19. detsember
R
Piletimäng
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
UudisedKõik
LiiklusKõik
Vaba aegKõik
TrennKõik
SöögikohtKõik
ShoppingKõik
Galeriid
POSTIMEES.eeKõik