Pasolini tuleb oma Soodomaga

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohe algab Pier Paolo Pasolini retrospektiiv, kavas ka «Salò ehk Soodoma 120 päeva».
Kohe algab Pier Paolo Pasolini retrospektiiv, kavas ka «Salò ehk Soodoma 120 päeva». Foto: Kaader filmist

Kõigepealt üks viktoriiniküsimus. Millist filmi on nimetanud end enim mõjutanute seas Michael Haneke, Catherine Breillat ja Gaspar Noé? Vastus: Pier Paolo Pasolini «Salò ehk Soodoma 120 päeva».

Järele mõeldes... kas saakski see teisiti olla?!

Gaspar Noé: «See on film, mida ema pidas oluliseks mind mu 18. sünnipäeva eelõhtul vaatama viia. Ma olin juba piisavalt vana, et õppida tundma piinamist ja inimsuhete roomajalikku iseloomu. Tänase päevani pean ma seda kõige paremaks õppefilmiks ühe inimese domineerimisest teise üle.»

Breillat ütleb, et seda on lihtsalt hirmuäratav vaadata. Haneke aga olnud pärast 14 päeva haige, kunagi varem polnud ta pilku heitnud sellisesse kuristikku.

Mitte ainult fašismi, laiemalt kogu institutsionaliseeritud võimu ja vägivalla ebainimlik loomus võimendub siin hüperboolselt, ei, hüperhüperboolselt. Inimene pisendatakse selles sadistlikus orgias, kust ei puudu kõige kujuteldamatumad perverssused, madalaimaks olendiks, talle ei taheta alles jätta mitte midagi inimlikku. Seda tehakse lossis, mida kaunistab Bauhausi mööbel ja Duchamp, taustaks kõlab aga Carl Orffi «Carmina Burana», ka moodne džäss.

Pasolini süngus on kurjakuulutav. «Ma vihkan tänast, inimestega manipuleerivat võimu sama palju nagu siis, kui võimul olid Hitler ja Mussolini,» teatas ta «Salò» võtete ajal, 1974. aastal. Nagu sedagi, et moralismi vältimiseks on vaja võimendada näidatavat šokeerivuseni.

Elada ei jäänud tal enam kuigi kaua.

Aga on ka üks teine Pasolini, nn elutriloogia Pasolini. Või «Matteuse evangeeliumi» Pasolini. Või «Teoreemi» Pasolini.

Igal juhul jõuab 3.–13. oktoobrini Tallinna kino Sõprus ekraanile kümme Pasolini filmi – «Mamma Roma», «Hulkur», «Suured ja väikesed linnud», «Matteuse evangeelium», «Teoreem», «Medeia», «Salò ehk Soodoma 120 päeva», «Dekameron», «Canterbury lood» ja «Tuhande ühe öö õis» – aastaist 1961–1975, 12 ta neid üldse tegigi.

Tuleb uhke retrospektiiv. Ja näitus, sest 7.–13. oktoobrini on Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud ka Roberto Villa väljapanek «L’ Oriente di Paso­lini», millel eksponeeritavad fotod on tehtud filmi «Tuhande ühe öö õis» võtetel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles