Kui Keskerakonnal Tallinnas kõik «Töötab!», siis miks ei kehti see taksonduse kohta, küsib eelolevatel kohalikel valimistel Reformierakonna nimekirjas kandideeriv Vilja Savisaar-Toomast.
«Töötab!» ei kehti Tallinna taksonduse puhul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna ma ei tahaks rääkida Tallinna teedest, mida on hooldatud ilma peremehelikkuseta – lohakalt, kiirustades ja ebakvaliteetselt. Mõne kuu tagusest remondist kooruvad juba praegu välja uued löökaugud, rääkimata sellest, et sisekvartalite teed ootavad tänaseni lubatud parandusi. Ühesõnaga «Ei Tööta» ehk «Sovsem ne rabotajet» oleks märksa õigem plakat, sest tegemist on ilmselge saamatusega.
Samuti ei taha peatuda sellel, et linnaisad on lootusetult ja süüdimatult segamini ajanud oma erakonna rahakoti ning Tallinna eelarve.
Soovin kirjutada hoopis ühest vähem tähelepanu pälvinud, kuid samuti suurest Tallinna häbiplekist. Häbiplekist, mis heidab halba varju kogu meie riigile – see on Tallinna taksondus.
Täpselt nagu linna ning erakonna rahaasjad on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, nii on ka Tallinna taksonduses. Ei ole rahul linnaelanikud, ei ole õnnelikud taksojuhid ja suures hämmingus on välisturistid, kellele jääb mulje, et Eesti on nagu mõni Ladina-Ameerika riik, kus taksojuhid oma suva järgi inimesi tõmbavad (koorivad).
Miks pole meie «töötavad» linnajuhid seda probleemi juba aastaid lahendanud? Kas loodetakse saada nende röövtaksojuhtide hääli? Miks meil ei võiks olla euroopalikku, kultuurset taksoteenindust? Mis on Tallinna taksonduses valesti?
Lühidalt kokkuvõttes – puudub tegelikku turgu reguleeriv reeglistik, mis tagaks ausa ja toimiva konkurentsi. Muidugi on taksofirmade seas palju korralikke ettevõtteid, samuti ei tahaks süüdistada töökaid ja ausaid taksojuhte, kuid häirib kartellindus ning mingid maffiahõngulised grupeeringud, kelle kontrollimine käib ilmselgelt mupole üle jõu.
Kui nädalavahetusel on vaja taksoga kesklinnast kuhugi sõita, on südalinna ja vanalinna vallutanud agressiivsed taksojuhid, kelle hinnakategooria ulatub absurdsusesse. Ma olen korra nende hinnakirja oma nahal tunda saanud ja oskan nüüd probleemi vältida. Mida aga peavad tegema heausklikud ja võõrkeelsed Tallinna külalised, kellele on räägitud, et tegemist on euroopaliku linnaga? Või pealinna külastavad Eesti elanikud? Tean mitmeid näiteid, kus sadamast kesklinna sõidu eest küsitakse 40 eurot ja rohkemgi. Piinlik on.
Samas on probleemiks ka see, et kui tellida mõni odavama hinnaklassiga takso, võid sattuda haisevasse või määrdunud autosse. Muidugi ei kehti hinna ja kvaliteedi suhe üks-ühele, sest on ka palju puhtaid ja korralikke taksosid ning taksojuhte. Aga taksoga sõit on Tallinnas nagu loterii, kus kaugeltki iga loos ei võida. Linnavalitsus peaks kehtestama selles suhtes ühtlased standardid ja seda ka kontrollima. Tänane süsteemitus igatahes ei tööta.
Taksopeatuste jagamine kõrgema hinnaklassiga taksofirmade vahel on linnaelanikele samuti ebamugav ja ei käi kokku vaba turumajanduse reeglitega.
Tallinnas tuleb luua olukord, kus taksonduses valitsevad ühtsed ja läbimõeldud reeglid, mida ka reaalselt kontrollitakse. Eeskuju saame võtta mitmelt poolt Euroopast, kus taksofirmad pakuvad kvaliteetset teenust mõistliku hinnaga. Ilmselgelt ei suuda või ei soovi juba kümme aastat Tallinna valitsenud Keskerakond meie taksondust korda teha. Ei tööta!