Tallinna inimesele on mitmeid seesuguseid kohti, mis tema silmade eest igapäevaselt varjatud, kuid kus käib hoopis isevärki elu. Üks selline asub Kopli poolsaarel laevaremonditehase territooriumi vahetus läheduses, kus laiuvad sajad garaažiboksid, millest mõni on sihtotstarbe kaotanud ning pakub peavarju mõnele kodutule.
Pealinna hallid varjundid: garaažiasukate argipäev
14. september 2013, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Garaažilabürindis näeb asjalikult oma neljarattalise sõbra kallal askeldavaid remondimehi kui ka aiamaalapikeste tarvis potipõllumajandust pidavaid tädikesi.
Mida sügavamale ses rägastikus liikuda, seda armetumaks muutub vaatepilt. Meist möödub naisterahvas, kel seljas üsna kulunud ja määrdunud riided ning käe otsas kott hea ja paremaga.
Mitme garaaži eest on lukk kadunud, mis annab mõista, et selle on keegi hõivanud. Mõne ees laiub suisa omalaadne «aiamööbel» ning lähedalasuvalt prügimäelt pärinev varandus.
Ühest seesugusest garaažist tuleb äkitsi üsna pahur naisterahvas välja, kes valjus vene keeles meid minema kupatab. Tema garaaži esine nägi välja parimat kujutlusvõimet rakendades nagu kulunud puitvoodriga suvila tagahoov, mille fassaadi hubastasid lauake ja ilutaim.
«Miks te arvate, et me siin elame? Lõpetage loll jutt!» pahandab ta.
Taamal on näha prügimäe kontuur, mille nõlvalt võib eristada kolme kuni nelja figuuri agaralt tööd rügamas. Kusagilt kostub auto käivitumist. «Me ei ela siin, me töötame siin,» täpsustab naine endiselt pahural toonil.
Edasi liikudes näeme veel «uhkemaidki» ukseesiseid, kus oma koht ka aiamööblil ja väliköögielementidel. Kruusid, taldrikud, potid ja pannid annavad kinnitust aktiivsest elutegevusest. Kel garaaži enam varandust ei mahu, see kogub seda kõrvalkrundile või kahe garaažiboksi vahele.
Mõistagi on garaažiasukad valinud endale kompleksi kõige varjulisema koha, et mitte oma tegevusega silma paista.
Tallinncityle rääkis garaažikompleksile lähedal asuva Laevastiku tänava elanik Sergei, et kõnealusel territooriumil võib elada kusagil 15-20 kodutut inimest.
«Need, kes sinna satuvad, sinna ka surevad,» ütles mees tõsiselt. Igapäevaselt hoiavad garaažid hõivanud eluheidikud end veepeal justnimelt prügi sorteerimisega. Prügimägi annab toasooja, toidu ja ka riided selga.
Garaažielanikke ei ole Tallinnas aga mitte üksnes ainult nimetatud kohas vaid kindlasti mitmetes teisteski piirkondades. Üks seesugune jäi meie teele ka Asula tänava kandis, mille vahetus läheduses paikneb muuseas lasteaed.