Pealinlane ostis endale tunnustatud kinnisvarabüroo kaudu Tallinna Lasnamäele korteri ning alles pärast kõigi dokumentide vormistamist avastas, et on kaela saanud ka kopsaka võla.
Korteriostuga võib kaasa saada vanad võlad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine, kelle nimi on Postimehe toimetusele teada, ostis tunnustatud kinnisvarabüroo kaudu paar aastat tagasi Lasnamäele neljatoalise korteri ning oli algul tehingu üle õnnelik.
Siis avastas ta aga ehmatusega, et koos elamispinnaga oli kaasa saanud ka 7000 krooni suuruse tasumata võla, millele tiksub otsa intress ning kogusumma ületab praegu juba 10 000 krooni piiri.
Naine keelus võlga tasumast, kuna tema ei olnud seda tekitanud. Korteriühistu juhatus väidab aga, et vana omaniku võlg läheb automaatselt uuele korteriomanikule üle, mistõttu tuleb tal raha siiski välja käia.
Hätta sattunud naine pöördus ka kinnisvaramaakleri poole, kelle kaudu ta korteri ostis ning kes siis kinnitas, et korteril mingeid võlgnevusi pole. Nüüd on maakler siiski nõus endise omaniku poole pöörduma, et asja kuidagi lahendada.
Üllatusi juhtub
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ei ole niisugused üllatused kahjuks sugugi erandlikud.
«See on asi, mille suhtes on olnud palju erinevaid arvamusi ning isegi üks riigikohtu lahend, mis on teinud probleemi veelgi keerulisemaks,» ütles ta. «Praegu on aga olukord selline, et võlgnevus läheb üle uuele omanikule, kuna korteriühistu seaduses on vastav sõnaselge säte.»
Mardi lisas, et edasi saab korteriühistu ise otsustada. Võlglasel tekib solidaarsuskohustus korteriühistu ees. See tähendab, et ühistul on õigus otsustada, kas ta esitab nõude uue või endise omaniku vastu. Lihtsam on muidugi eelistada uut omanikku, sest temalt on võimalik raha hõlpsamini kätte saada.
Uuel korteriomanikul on aga õigus esitada vastav võlanõue endise omaniku vastu, kuna see isik on esitanud ebaõigeid andmeid. Võib isegi nõuda tehingust taganemist või ostuhinna alandamist.
Mardi kinnitas, et tavalises eraõiguslikus olukorras võlgnevused automaatselt üle ei lähe. Üleminek toimub ainult siis, kui võlgnevus loovutatakse või üle kantakse. Korteriühistu seadus sätestab aga teistsuguse olukorra.
«Isiklikult kutsun notareid üles, et nad juhiksid ostu-müügitehingute juures osapoolte tähelepanu sellele konkreetsele olukorrale,» ütles Mardi. «Ostjatel soovitan aga korteriühistute juhtidelt küsida vastav ühistu liikme varaliste kohustuste ja õiguste tõend.»
Tuleb kontrollida
Mardi sõnul tuleb silmas pidada ka seda, et kui pooled lepivad notari juures kokku, et kas ostja või müüja on kohustatud võlasumma tasuma, siis see lepe ei ole siduv korteriühistule.
Selguse mõttes oleks loomulik, et kui ostja peab tasuma võlgnevuse, siis selle võrra võiks alandada ka korteri hinda. Kui aga müüja väidab, et ta on võlgnevuse tasunud, siis peaks ostja korteriühistus kontrollima, kas raha on ikka arvele laekunud.
Mardi ütles, et korraliku kinnisvarabüroo maakler võiks ostjale ausalt kaardid avada ehk rääkida, kas korteril on ka mingid võlgnevused üleval. See oleks eetiline käitumine.
Ostja meelespea
• Endise korteriomaniku võlg läheb uuele üle.
• Kontrollida korteriühistus, kas korteril on võlgnevusi.
• Kui ostja peab tasuma võlad, võiks korteri hind selle võrra langeda.
• Kui müüja tasus võlad, siis kontrollida ühistus, kas raha on laekunud.
• Ostja ja müüja kokkulepe võlgade tasumise osas ei ole korteriühistule siduv.
Allikas: PM